JUHTKIRI ⟩ Venemaale peab jääma vähem võimalusi oma relvi müüa

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

• Sõda Ukrainas on suurendanud relvakaubandust Euroopas.
• Vene sõjatööstuse turgusid ja tulusid tuleb veelgi vähendada.
• Lääneliitlased peaksid andma ukrainlastele rohkem relvi.

Ukraina sõda on oodatult suurendanud relvakaubandust Euroopas ja suure tõenäosusega suureneb see tulevikus veelgi, selgub Stockholmi Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) raportist. Samas on vähenenud Venemaa relvaeksport, missuguse suundumuse jätk peaks olema lääneliitlaste, sealhulgas Eesti üks välis- ja julgeolekupoliitika prioriteete.

SIPRI värske raporti järgi kasvas Euroopa riikide relvaimport 47 protsenti ajavahemikul 2013–2017 ja 2018–2022. Eelmisel aastal saigi Ukraina peamiseks relvade importijaks.

Kui USA osa globaalsest relvaekspordist on kasvanud 40 protsenti, siis samal ajal on vähenenud Venemaa relvaeksport. Kaks kolmandikku Vene relvaekspordist läks kolme riiki: Indiasse, Hiinasse ja Egiptusesse, kuid raporti järgi on trend nendesse riikidesse Vene relvi müüa vähenemas.

Siin ongi üks lääneliitlaste ülesanne ja võimalus. Vähendada Vene sõjatööstuskompleksi turgusid ja sellega ka tulu, millega peetakse ülal sõda Ukrainas. On ju lisaks energiale relvaeksport olnud Venemaa üks suurimaid tuluallikaid.

Kui Vene relvaeksport Hiinasse väheneb peamiselt selle tõttu, et hiinlaste enda sõjatööstus kasvab ja nad pole suutnud end ka maailmaturule sisse süüa, siis on lääneliitlastel teistes riikides ka muid võimalusi Vene relvaeksporti vähendada. Nii külastas Saksa kantsler Olaf Scholz hiljuti Indiat, et veenda viimast ostma vähem Vene ja rohkem Saksa relvi.

Parim reklaam ja antireklaam relvadele on Ukraina sõda – kui lääneliitlased tarnivad Ukrainale töötavaid relvi, mis suudavad võita Vene relvi, on selge, missuguseid relvi kolmandad riigid tahavad.

Kuid paratamatult sõltub lääneliitlaste relvaeksport sellest, kuidas töötavad need relvad Ukrainas. See kõlab küüniliselt, kuid parim reklaam ja antireklaam relvadele on Ukraina sõda – kui lääneliitlased tarnivad Ukrainale töötavaid relvi, mis suudavad võita Vene relvi, on selge, missuguseid relvi kolmandad riigid tahavad. Näiteks kui Saksa Leopardid on lahinguväljal üle Vene tankidest, tekib soov osta tanke just Saksamaalt.

Sestap tuleb taguda kui tulist rauda, et lääneliitlased annaksid ukrainlastele relvi. Siin ongi Eesti võimalus, sest Eesti häält läänes kuulatakse ja seega saame anda oma panuse Vene relvaekspordi vähendamisse, mis käib küll Ukraina sõja kaudu.

Teine Eesti võimalus seisneb pingutamises, et säilitada transatlantiline side. Ses plaanis oli oluline reedel, 10. märtsil peetud kohtumine Washingtonis USA presidendi Joe Bideni ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni vahel. Teatavasti lõppes kohtumine ühisavaldusega, milles Euroopa Liit ja USA kohustusid paremini koordineerima oma abi Ukrainale ja töötama ka tõhusamalt Vene-vastaste sanktsioonide nimel.

Vene-vastased sanktsioonid ei tähenda üksnes kindlaid sanktsioone USAs või Euroopa Liidus, vaid sanktsioonide alla satuvad ka kolmandad riigid või ettevõtted, kes teevad Venemaaga koostööd. See tähendab ka relvastust.

Ning ühtlasi on selge, et USA-l ja Euroopa Liidul eraldi pole ülejäänud maailmas säärast mõju kui koos. Siit tulebki transatlantilise sideme olulisus, mida Eesti saab diplomaatiliselt oma võimaluste piires mõjutada. Mida tugevam on see side, seda vähem võimalusi on Venemaal oma relvastust müüa ja seda kiiremini lõpeb Ukraina sõda.