Valdur Mikita ⟩ Kristjan Jaak – Toomemäe Einstein, kes meile keelt näitas

Emakeelepäeva tähistamine Kristjan Jaak Petersoni ausamba juures. Foto: Margus Ansu

21-aastaselt surnud Kristjan Jaak Petersoni panus Eesti kultuurilukku on seda hämmastavam, et eesti keel ei olnud ta emakeel, leiab kirjanik Valdur Mikita.

Kristjan Jaak Petersoni elu oli nii lühike, et Vikipeedias kulub tema elukäigu kirjeldamiseks neli lauset: Kristjan Jaak Peterson sündis Riias, Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Kristjan Jaak Peterson haigestus tuberkuloosi ja suri 21-aastaselt.

Seda hämmastavam on tema keele- ja kultuurilooline panus ning vaimne mõju järeltulevatele põlvedele. Kristjan Jaak Petersonist sirgub erakordse vaimuanniga geenius. Tema keelteoskus hõlmas eesti, saksa, rootsi, vene, läti, prantsuse, inglise, heebrea, kreeka, ladina ja kaldea keelt ning lisaks omandas algteadmisi veel õige mitmest eksootilisest keelest, sh näiteks indiaani ja aafrika keeltest.