Juku-Kalle Raid ⟩ Valija on äkki veendunud, et valija on loll

Juku-Kalle Raid KuKu klubi hooaja lõpupeol. Foto: Gert Tali/Postimees Grupp

Kuulehe KesKus peatoimetaja räägib valimiste kirjanduslikust poolest. Ainest on kõvasti. Ja mõtiskleb, miks me valimistulemuste kukkudes kohe kõiki umbusaldama kipuma. Ka autor kandideeris (Eesti 200 nimekirjas) ning otse riigikokku ei pääsenud.

Pärast valimisi on samuti tore, mitte üksnes valimiste ajal või enne. Enne on huvitav mööda trotuaare kõndida ja inspekteerida, mis vahvat nänni kandidaadid varunud on. Tõsi, kõik nänni ei jaga ja telgis ei karju, aga rõhuv enamus siiski.

Mulle rääkis näiteks kunagi üks keskerakondlane, kuidas Ratta Jürka töötab enne valimisi konveiermeetodil, sealjuures on tal kaasas kaks abiratast. Esimene abiratas jookseb trepikotta, laseb kõikide uste taga kella, kui uksed avatakse, on kohal teine abiratas, kes tutvustab päris-Ratast, kes omakorda küsib, et kuda käbärä käivä, äh, või midagi niisugust. Seejärel naeratab mehevalt, usalduslikult ja riigimehelikult ning surub korteriomanikule pihku šoksi, vimpli, lusikatäie moosi, vahva pliiatsi, kasulikud niidisokid – või mida nad seal tavaliselt jagavad.