/nginx/o/2023/03/12/15194372t1h8457.jpg)
/nginx/o/2021/10/08/14123876t1h8b62.jpg)
- Osa õpetajaid juba kasutab hindamisel protsente või punktisüsteemi.
- Lävendi puudumine oleks samm kaasava hariduse suunas.
- Eri hindamissüsteemide korral tuleb osata neid teisendada.
Lähiajal võib valitsus kinnitada haridus- ja teadusministeeriumi määruse, mille kohaselt on edaspidi põhikooli lõputunnistusel hinde asemel protsent maksimaalsest tulemusest, kirjutab Postimehe ajakirjanduskooli üliõpilane Kerti Sönmez.
Koos protsentide kasutuselevõtmisega soovitakse tuua tagasi lävend, mis nõuab vähemalt 50 protsendi eksamimaterjali omandamist.
Praeguse põhikooli õpilase jaoks palju ei muutu. Ta teenib välja oma hinde skaalal, mida tema kodukool parasjagu kasutab. Eestis on tuttav hindamine 1–5, aga ka 1–10 või hoopis kujundav hindamine. Näiteks, hinde asemel: «Tegusõna käändeliste vormide tegevusnimede eristamine kesksõnadest on omandatud hästi». Osa õpetajaid kasutab kooli hindamissüsteemi siseselt praegugi protsente või punktisüsteemi, näiteks 47 punkti 50st. Numbrilises hindamises on kasutatud ka plusse ja miinuseid.
Oluline on, et nende hinnangute sisu ja hindamise kriteeriumid on kõigile pooltele teada. Kuigi mul tekib küsimus, kuidas saab kindel olla, et õpetaja hindamisel ei eksi ning ei anna näiteks 45 protsendi asemel 44 protsenti? Järelikult, õpetajad peavad oma hindamist samuti täpsemaks sättima.
Oluline on, et hinnangute sisu ja hindamise kriteeriumid on kõigile pooltele teada.
Kuigi hindamisele annab uus skaala rohkem täpsust, muretsevad koolipsühholoogid veel tavaklassides õppivate eri hoolt vajavate õpilaste pärast, kellele on oluline, et eksam saaks läbitud koos klassikaaslastega. Lävendi puudumine oleks samm kaasava hariduse suunas. Suurem osa inimesi tajub enne eluliselt olulist sündmust ärevust. Muret eksami tulemuse pärast võib tunda ka erivajadusteta noor, kes sai 99 protseni sajast, aga pinginaaber teenis 100 protsenti. Kuidas ilma lävendita näidata inimesele tema puudujääke teadmiste omandamises?
Eesti on sooritusele suunatud ühiskond. Hinnanguid saadakse järgnevatel haridusastmetel, tööle kandideerides ja tööd tehes. On parem, kui õpilane tajub oma oskusi juba kooli ajal. Psühholoogid teavad loodetavalt teisigi võimalusi peale lävendi, kuidas õpilasi julgustada ja motiveerida.
Kuna koolidel on lubatud kasutada erinevaid hindamissüsteeme, siis on üksteise mõistmiseks vaja teisendamissüsteemi. Kui ühelt hindamissüsteemilt teisele liikuv noor peab muretsema veel selle pärast, kas tema varasemaid hindeid korrektselt mõistetakse ja üle kantakse, tekitab see omakorda põhjendamatut stressi.
Kindlasti toob uus süsteem hõlpu lastele, kes liiguvad erinevaid hindamissüsteeme kasutavate koolide, aga ka riikide vahel. Protsendid on kõigile üheselt mõistetavad. Siin ei ole vahet, kas laps jätkab õpinguid Eestis, Ukrainas või Euroopa Liidus.