Tuul Sepp ⟩ Ühed investeerivad tervisesse, aga teised sigimisse

Loomade vananemise kiirus sõltub keskkonnatingimustest. Illustratsioon: Mark Antonius Puhkan

Mööda tillukesi kärestikke vuliseva selgeveelise oja põhjas istub Eesti vanim loom. Ta jälgib mööda voolava vee rutulist minekut, sortides veest vahepeal välja mõne toidupala – vetika, bakteri või väikse taimeosakese.

Teda ümbritsevad kaaslased, kes samamoodi poole keha ulatuses pea ees põhja kaevunult kannatlikult aja kulgu trotsivad.

Võib-olla peaksid nad kaaluma järglaste saamist? Aga olud pole soodsad. Vees pole kuivendus­kraavidest pärinevate peente setete rohkuse tõttu piisavalt hapnikku ning veevoolu kiirus ei tundu päris õige. Kui nad üritavadki oma imepisikesi järglasi maailma saata, osutub see valeks otsuseks, sest järglased ei jää ellu. Niisiis nad ootavad. Ehk on järgmine poolsajand järelkasvule parem. Ebapärlikarpidel pole kiiret.