Eriti maksab olla ettevaatlik, kui esindate «transpordi ja liikuvuse peadirektoraati», mille nimi kõlab nagu mõni kirjanduslik paroodia inimkauge bürokraatia ainetel. Euroopa Komisjoni «peadirektoraadi peadirektor» Henrik Hololei ei olnud šeikidega ettevaatlik. Ta lasi Katari lennufirmal endale mitu korda äriklassis välja teha.
Asi on hapu, sest samal ajal oli kõne all just Katari lennunduslepe Euroopa Komisjoniga, mis lubas Katari firma Euroopa turule.
Kui öeldakse, et Hololei lennud polnudki otseselt lepinguga seotud, tekib seda enam küsimus, miks Qatar Airways teda sõidutas. Konverentsidele, mille puhul üldiselt katab kulud Euroopa Komisjon ise? Ka väide, et peadirektor ise ei osalenud lepingu sõlmimisel, vaid reisis niisama heast peast just Katari lennufirma kulul, on paras tule-eile-meile-jutt.
Huvide konflikti on siin raske mitte näha. Halba varju heidab seegi, et mullu raputas Brüsselit Katari altkäemaksuafäär. Kõige kõrgem sellega seotud isik oli Euroopa Parlamendi toonane asepresident Eva Kaili, aga ilmsiks tuli veel hulk teisigi, nii poliitikuid kui ka ametnikke.
Väide, et peadirektor ise ei osalenud lepingu sõlmimisel, vaid reisis niisama heast peast just Katari lennufirma kulul, on paras tule-eile-meile-jutt.
Altkäemaksuasi ja sobimatu reisirahastus on eri asjad ja hea meelega me neid ei võrdle. Siiski ühendab neid see, et šeigid on valmis tegema nii väga suuri kui ka väiksemaid kingitusi – vastavalt sellele, milline on valmidus neid vastu võtta. Hololei ei hammustanud seda läbi – kas rumalusest või kasust lähtudes, seda me ei tea.