AK FOOKUS ⟩ SLAVOJ ŽIŽEK: «Venelased ei ole vaenlased. Venemaa on väga traumeeritud ja lõhestunud riik» (10)
10. märts 2023, 20:45
Sloveen Slavoj Žižek on üks tuntumaid kaasaegseid vasakpoolseid filosoofe. Ta kritiseerib järjekindlalt ja kirglikult tänapäeva kapitalismi ja neoliberalismi. Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse teatas Žižek, et ei ole õige suhtuda sellesse sõtta eranditult patsifistlikult positsioonilt. Ta kutsus lääneriike üles suurendama relvatarneid Kiievile ja tugevdama NATOt.
See ei ole kõige populaarsem seisukoht lääne vasakpoolsete intellektuaalide seas, kellest paljud tunnevad Putinile kaasa või avaldavad arvamust, et selles konfliktis on süüdi lääs.
Vene eksiilportaal Meduza rääkis 30. jaanuaril avaldatud usutluses Žižekiga sellest, missugune peaks tema arvates olema Venemaa ideoloogia, kas Venemaad võiks nimetada fašistlikuks riigiks ning miks peaks vasakpoolne liikumine oma vaated Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poliitikale ümber hindama.
Venemaa on oma uusima ajaloo esimestest aastatest peale püüdnud sõnastada rahvuslikku ideoloogiat, kuid mõnede politoloogide arvates pole see õnnestunud. Missugune see võiks olla? Kas selle olemasolu oleks võinud sõja ära hoida?
Vene ideoloogia negatiivne versioon on [konservatiivse vene filosoofi] Aleksandr Dugini ja tema kolleegide mõtted. Seda võib nimetada «euraasialikuks müstitsismiks». See on neofašism, mis sarnaselt oma eelkäijaga reklaamib end kui «kolmandat teed».
Lihtsustades võib seda iseloomustada järgmiselt: «Liberalismis on liiga palju individualismi, kommunismis – liiga palju kollektivismi. Fašism on kesktee, mis võtab mõlemast süsteemist parima.» Veelgi absurdsem on optika, milles Venemaa paistab kui «tõeline versioon läänest» – «ilma LGBT+-inimeste ja satanismita». Hei, selline «autentne lääs» ju tegelikult tõigi ilmale Hitleri!
Ma ütlen midagi hirmsat. Te teate, et ma olen Putini vastu. Aga kui ta kümme aastat tagasi ütles, et Venemaa üritab üles ehitada multikultuurset ühiskonda, siis tundsin ma tema suhtes isegi sümpaatiat. Venemaa ideoloogia oleks võinud ehitada selle kuvandi ümber: siin leidub kodu nii juutidele, moslemitele kui ka budistidele.
Muidugi on vaja föderalismi. Minu ettekujutuses on ideaalne Venemaa Euroopa Liidu idapoolne versioon. Minu arvates on Euroopa Liit küllaltki tõhus institutsioonide süsteem. Venemaa vajab samasugust koostöömudelit, mis oleks üles ehitatud ainulaadsele kultuuride avatusele. Selline pluralism oleks ideaalne nii Venemaale kui ka venelastele. Lubades teistel rahvastel õitseda, ei tajuta vene enamust kui rõhujat, vaid kui ülejäänutele turvalise ruumi tagajat.
Koos täiemahulise sõja puhkemisega võtsite kindla seisukoha: lääs peab jätkama Ukrainale relvade saatmist. Paljud lääne vasakpoolsed, näiteks filosoof Noam Chomsky, on aga seisukohal, et Ukraina peaks istuma läbirääkimiste laua taha või üldse alla andma. Miks? Kuidas te selliseid ideid hindate?
Muidugi on selline seisukoht ekslik. Ja ma ei räägi mingist kõrgemast moraalsest tasandist. See on lihtsalt ebaloogiline. Kui sõda algas, lootsid mitmed minu progressiivsed sõbrad salaja Venemaa kiiret võitu. Nad ütlesid: «Jah, see on kohutav, me protestime mõnda aega, kuid see-eest saab kõik kiiresti läbi.» Ukraina vastupanu üllatas väga paljusid inimesi läänes.
Mind üllatas vasakpoolsete hulk, eriti Saksamaa Vasakparteis, kes toetuvad jõhkrale ja asjatundmatule pragmatismile. Selle võib sõnastada järgmiselt: «Meie töötajad kaotavad hinnatõusu tõttu osa oma palgast. Miks me peaksime osalema sõjas, mis käib kuskil idas?»
Aga kui kuskil silmapiiril peakski olema ruumi läbirääkimisteks, siis lõi selle [just] lääne toetus Ukrainale: ilma selleta oleksid Ukraina relvajõud juba kaotanud ja eksisteeriksid ainult Venemaa tingimustel. Ukraina vastupanu ja lääne abi lõid tingimused õiglase rahu jaoks [tulevikus].