Võim vahetus Gruusias 2012. aasta valimiste järel. Ükski valitsus ega reformipartei ei saa ju igavesti võimule jääda. Kuid asemele tulnud oligarh Bidzina Ivanišvili taskuparteid Gruusia Unistus on ikka rohkem või vähem Vene-meelseks peetud. Pealegi on Gruusia Unistus nüüd võimutoolidesse sammaldunud pikemaks ajaks kui Saakašvili ajastu iganes kestis.
Venemaa täiemõõdulise sissetungi järel Ukrainasse pälvis tähelepanu Gruusia valitsuse vägagi kartlik positsioon, mis oli selges vastuolus rahva meeleoluga. Sügisel aga valgusid Thbilisi poole Vene mobilisatsioonipõgenike hordid.
Kui EL andis mullu suvel Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse, siis jäeti Gruusia ootele – kuni vajalike tingimuste täitmiseni. Brüsseli välispoliitikajuht Josep Borrell tõdes kolmapäeval, et välisagentide seadus kahjustab Gruusia riiki ja rahvast ega ühti kuidagi sooviga saada ELi liikmeks.
Otsus saata seadus Veneetsia komisjoni autoriteetsesse riigiõiguse ekspertiisi ilmselt ei jahuta opositsiooni protestimeeleolusid ega rahusta valitsuse iha iga hinnaga võimust kinni hoida. Agendiseaduse vastu on sõna võtnud president Salome Zurabišvili.
Me ei tea, milleni viivad Gruusia praegused sündmused, aga me teame hästi, milleni viib see, kui võim asub oponente agendiks tembeldama. Sõnum, mille Eesti eile Gruusiale edastas, peab meie ühiskonnas vastu kõlama, nagu kõlas 15 aastat tagasi Eesti vankumatu toetus Gruusia suveräänsusele. Sõbrad, ärge tehke vigu!