Külli Taro ⟩ Eesti kõigub eurokeskmikuna usalduse ja selle lõhkujate vahel

Külli Taro. FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Eduka valimistulemuse ja valitsemise taga on inimeste usaldus oma riigi institutsioonide vastu, kirjutab Külli Taro TalTechi Ragnar Nurkse valitsemise ja innovatsiooni instituudist.

Põhjuseid, mis võisid seekord valijate lõplikku otsust mõjutada, on juba mitmetes analüüsides lahti harutatud. Ei ole raske märgata, et EKREIKE koalitsiooni osapooli ei saatnud valimistel oodatud edu. Ning keerulistel ja ebakindlatel aegadel ei too poolehoidu mitte ebakindluse suurendamine ja hirmutamine, vaid kindlustunde pakkumine. Pakun valimistulemuste tõlgendamiseks välja aga veel mõned laiemad selgitused.

Viimastel aastatel on riigivalitsemise ja avaliku halduse alases teaduskirjanduses ja poliitikaanalüüsides olnud keskne teema avalik usaldus. Usaldus riigi institutsioonide vastu. Usaldus, et riik saab ette tulevate väljakutsetega üldiselt hakkama. Demokraatias tähendab usaldus seda, et valitsejatele on antud privileeg teostada võimu eeldusel, et seda tehakse kogu ühiskonna huvides, mitte ainult enda huvides. Kui tekib kahtlus, et eeldus üldisest huvist lähtuda, ei kehti enam, mureneb ka usaldus. Seetõttu suhtutakse demokraatlikus ühiskonnas eriti valuliselt poliitilisse korruptsiooni. Sest poliitiline korruptsioon õõnestab neid alustalasid, millel avalik usaldus rajaneb.