MART KULDKEPP ⟩ Juba Piip õpetas, kellele Eesti demokraatia ja kaitsetahe päriselt kuuluvad

Valimised olid kinnituseks Eesti senisele välis- ja kaitsepoliitikale. Foto: Ain Liiva

​See, et äsjastel parlamendivalimistel sai ja jäi keskseks teemaks just kaitseküsimus, on Eesti asukohta ja praegust aega arvestades küll geograafiline ja ajalooline paratamatus, kuid samal ajal siiski ka tunnistus sellest, et suurem osa Eesti valijaskonnast on suutnud seda paratamatust selgepilguliselt hoomata ja sellele vastavalt tegutseda, ütleb kolumnist Mart Kuldkepp.

See ei ole aga mitte lihtsalt iseenesestmõistetav tõde, vaid märk Eesti demokraatia toimimisest. Andes poliitikutele selgepiirilise mandaadi kaitsekulutuste tõstmiseks, liitlassuhete jätkuvaks väärtustamiseks ning Ukraina edasiseks toetamiseks – teatud kriteeriumite järgi on Eesti sellega maailmas esikohal –, on valijad võtnud endale vastutuse Eesti välis- ja kaitsepoliitika eest. Eesti riigi tuleviku seisukohalt on see eksistentsiaalse tähendusega valik.

Demokraatlikele, liberaalsetele ning rahvust kui kogukonda ja tsiviilühiskonda väärtustavatele põhimõtetele on rajatud ka Eesti riik ise.