/nginx/o/2016/09/24/5879071t1h3a2a.jpg)
/nginx/o/2021/10/20/14154330t1hd594.jpg)
Kui nüüd ei üritata võtta vastu kooseluseaduse rakendusakte, siis millises koosseisus veel, küsib politoloog Tõnis Saarts.
Lisaks julgeolekule on ülimalt olulised energiapoliitika küsimused (rohepööre), haridusreform (vene koolide üleviimine eestikeelsele õppele) ning kõrghariduse ja teaduse rahastamise vilets olukord, kus on tänase ignorantsuse jätkudes terendamas katastroof.
Vaadates koalitsiooni koosseisu ja praegust kohtade jaotust riigikogus, siis, kui praegu ei üritata võtta vastu kooseluseaduse rakendusakte, siis millises koosseisus veel? Iseküsimus, kas soovitatakse konservatiivset osa ühiskonnast selle teemaga ärritada.
Olen täiesti nõus Sergei Metleviga, et Ida-Virumaa tuleb võtta eraldi luubi alla (PM 06.03) – sealsel protestivaimul on selgelt ka sotsiaalmajanduslikud põhjused, mitte ainult sõda Ukrainas. Unustada ei tohiks ka majandus- ja maksuküsimusi. See, et enne valimisi lubati, et ühtegi uut maksu ei tule, ei tähenda, et seda selle koalitsiooni eluajal siiski ei tehta.
Opositsiooni vaadates mingit püsivat koostööformaati vaevalt esialgu välja kujuneb. Nii Keskerakond kui ka Isamaa on mõistnud, et neil on targem, kasvõi imagoloogiliselt, end praegu Helmedest distantseerida.
Pikemas perspektiivis aga suudetakse mõnes sotsiaamajanduslikus ja osaliselt ka väärtusküsimustes ühist keelt leida, sest kõik kolm erakonda on väga riigiusku, alati valmis heldeid toetusi valijatele jagama, ning ka väärtuseliselt konservatiivsed (Keskerakond siiski oluliselt vähem).