JUHTKIRI ⟩ Ohtlikud kaotajad lõhestavad ühiskonda

Foto: Postimees

• EKRE ei oska kaotada.
• Ida-Virumaale tuleb tähelepanu pöörata.
• Koalitsioon ei tohi lasta populaarsusel end uinutada.

Arusaadav, et valimistulemused ei meeldi neile, kes kaotavad. Pühapäeval läbi saanud riigikogu valimiste üks selgeid kaotajaid oli EKRE, kes kuni viimase hetkeni lootis asjaolude soodsa kokkulangemise korral ehk isegi uue parlamendi suurimaks erakonnaks kerkida.

Läks aga teisiti – EKRE tõusis küll riigikoguerakondade seas populaarsuselt teiseks, kuid kaotas eelmiste valimistega võrreldes nii hääli kui ka kohti riigikogus. Paistab väga ebatõenäoline, et järgmise nelja aasta jooksul võiks tekkida koalitsioon, kuhu EKRE-l asja oleks.

EKRE reaktsioonile vihjasid erakonna juhid juba ammu enne valimisi, kui hakkasid hoiatama valimispettuse eest, esmajoones e-hääletamise raames. Erakonna pooldajate hulgas levisid kummalisevõitu soovitused, kuidas paberil hääletada nii, et ära hoida võltsimist.

Nii räägivadki EKRE poliitikud nüüd, et ei tunnista neid valimistulemusi, et need on saavutatud valskusega. Martin Helme on lubanud tulemused vaidlustada ja nõuab nende ülelugemist. Iseenesest võiks see ju tähendada, et EKRE saadikud jätavad vastu võtmata oma koha riigikogus ja selle eest makstava palga.

Nagu nii mõnigi muu EKRE rakendatav taktika, on valimistulemuste mittetunnistamine importkaup, kohandatud meie poliitmaastikule USA ekspresidendi Donaldi Trumpi ja Brasiilia endise liidri Jair Bolsonaro eeskujul. Nii USAs kui ka Brasiilias jõudis see lõpuks välja parlamendi ründamiseni.

Seega on meil juba kaks hoiatavat näidet, kui kaugele võib selline tegevus viia. Igal juhul on vastutustundetu demokraatlike valimiste asjatu kahtluse alla seadmine enda poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See ainult süvendab lõhesid ühiskonnas ja toob kaasa edasise polariseerumise.

Demokraatlike valimiste asjatu kahtluse alla seadmine enda poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ainult süvendab lõhesid ühiskonnas ja toob kaasa edasise polariseerumise.

Ühiskonna sidususe kohalt on ohtlikuks märgiks aga ka valimiste ühed teised kaotajad, kuigi kaotajateks saab neid lugeda vaid selle poolest, et riigikokku nad ei pääsenud. Ida-Virumaal said selgelt Venemaa-meelse sõnumiga valimistele läinud üksikkandidaat Mihhail Stalnuhhin ja Eestimaa Ühendatud Vasakparteid (EÜVP) esindanud, valimiste eel Vene vägede okupeeritud Ukraina alasid külastanud Aivo Peterson kahe peale ligi 8500 häält. Stalnuhhinil jäi vaid mõnisada häält puudu, et temast oleks saanud esimene üksikkandidaadina riigikogusse jõudnud inimene.

EÜVP, kes on end siiski omajagu Petersonist distantseerinud, pälvis kokku üle 14 600 valija toetuse, peaasjalikult Tallinnas ja Ida-Virumaal. Sellega kogus erakond 2,3 protsenti häältest ja saab järgmisel neljal aastal riigilt rahalist toetust.

Ida-Virumaal said Stalnuhhin ja EÜVP ligikaudu 30 protsenti kõigist antud häälest. Tasub meeles pidada, et need hääled andsid Eesti kodanikud. Sealsete mittekodanike seas on nende kandepind tõenäoliselt veel suurem.

Milline iganes ei ole ka tekkiv koalitsioon, ei tohi valitsus end oma populaarsusest uinutada lasta. Nad ei tohi unustada inimesi, kes hääletasid EKRE poolt. Iseäranis ei tohi aga unustada neid, kes valisid selgelt Venemaad pooldavaid jõude. Viimased võivad kujuneda tõeliseks julgeolekuohuks.