JUHTKIRI ⟩ Valijad eelistavad liberaalset maailmavaadet

Kari Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts

• Reformierakonna võit oli oodatust tugevam.
• Eesti saadab välispoliitiliselt kindla sõnumi.
• Ukraina sõda võib ühiskonda lõhestada.

Rahvas on rääkinud – Eesti kodanikud tegid oma valiku liberaalse maailmavaate kasuks ning suure tõenäosusega jätkab Kaja Kallas peaministrina.

On juba ajalooliselt välja kujunenud, et ebakindlal ajal hoiab rahvas oma liidrite poole. Nii polegi imestada, et Reformierakond ja Kaja Kallas eriliselt said palju hääli. Kallas oli ETV valimisstuudios isegi üllatunud Reformierakonna valimisedu peale. Loomulikult on hetkel vara spekuleerida võimalike koalitsioonide üle, kuid suure tõenäosusega saab ametisse liberaalne koalitsioon.

Samas tuleb tõdeda, et nii nagu Ukraina sõda ja sellest tulenev julgeolekurisk andis hääli juurde Kallasele ja Reformierakonnale, andis see hääli juurde ka spektri teisele otsale, kui vaadata Aivo Petersonile ja Mihhail Stalnuhhinile antud hääli. Midagi pole parata – sõda lõhestab iga ühiskonda ja Eestigi ei jää sellest puutumata.

Suure tõenäosusega tähendab Kaja Kallase jätkamine peaministrina ka seda, et Eesti välispoliitika ei muutu – jätkub Ukraina abistamine ja tihe töö nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Valimistulemus annab meie liitlastele sõnumi, et Eesti peale võib kindel olla.

EKRE reaktsioon valimiskaotusele oli oodatav – EKRE esimees Martin Helme pole nõus e-hääletuse tulemusega. Loodetavasti ei järgne sellele mingisugust tormijooksu Toompeale sarnaselt tormijooksuga Kapitooliumile USAs ja valitsuskvartalile Brasiilias. Kuid uus koalitsioon peab arvestama ka nende inimestega, kes hääletasid EKRE poolt.

Saame näha, kuidas hakkab parlamendis end üleval pidama riigikogu uustulnuk Eesti 200. Kui Eesti 200 peaks minema valitsusse, tähendab see, et riigikokku jõuavad ka selle erakonna mitte just esinumbrid ja tuntumad inimesed. See kõik seab Eesti 200le väljakutseid ja loodetavasti oskab erakond nendega toime tulla.

Parempoolsed seekord valimiskünnist ei ületanud, aga arvestades kiirust, millega erakond loodi ja tulemust, võib eeldada, et nad teevad juba tulemuse järgmise aasta Euroopa Parlamendi valimistel ja nelja aasta pärast uutel riigikogu valimistel. Suure tõenäosusega röövisid parempoolsed ka Isamaa hääli.

Omaette teema on uuringufirmad, kes ikkagi ei osanud ennustada valimistulemust täpselt. Tekibki küsimus, mis mõte on neid reitinguid paisata iganädalaselt avalikkusse.

Samas tuleb tõdeda, et nii nagu Ukraina sõda ja sellest tulenev julgeolekurisk andis hääli juurde Kallasele ja Reformierakonnale, andis see hääli juurde ka spektri teisele otsale, kui vaadata Aivo Petersonile ja Mihhail Stalnuhhinile antud hääli.

Seekordne neli aastat riigikogu valimistsüklit on olnud taasiseseisvunud Eesti ilmselt üks turbulentseimaid, kui Eesti inimesed on olnud silmitsi koroonapandeemia, majanduskriisi ja Ukraina sõjaga, kusjuures kaks viimast neist pole sugugi veel läbi. Võibolla sama turbulentne on olnud sõjajärgse riigikogu esimene valimistsükkel 1992 – 1995, mille eel vahetult võeti kasutusele kroon, valiti riigikogu ja president ning viidi välja Vene väed.

Vaatamata kriisidele on rahvas oma riiki usaldanud, tulles välja valima enneolematul hulgal. Lisaks asjaolu, et e-hääletanute hulk ületas paberil häälte arvu, ütleb, et valijad on järjest enam omaks võtnud elektroonilist valimist. Kõrge valimisaktiivsus annab äsja valitud riigikogule legitiimsuse ning näitab samuti, et kriisi ajal on rahvas olnud poliitiliselt aktiivne. Meenutagem, et Vabadussõja ajal, 1919. aastal oli Asutava Kogu valimistest osavõtt 80 protsenti.