Heiko Pääbo: taasiseseisvumise mälestusmärk – kellele või millele?

Heiko Pääbo Foto: www.heikopaabo.eu

Otsustamisel, kas esimene suurem taasiseseisvumise mälestussammas peaks olema Venemaa presidendile Boriss Jeltsinile või Balti ketile, tuleb küsida, kas me peaksime hakkama ümber vaatama tugevat vastandumist Venemaale ja venelastele või mitte, kirjutab Tartu Ülikooli politoloog Heiko Pääbo.

Täna käis Raul Rebane välja huvitava idee – Jeltsini mälestusmärgi asemel peaks püstitama mälestusmärgi Balti ketile. Oma arvamusloos tõi ta välja selge vihje, et eestlastel on mälestusmärkidega tugev emotsionaalne seos. See on ka põhjus, miks Jeltsini mälestusmärgi idee sai tugeva reaktsiooni osaliseks.

Mälestusmärkidel on rahvusidentiteedis oluline osa. Nad on püstitatud selleks, et jäädvustada konkreetne isik või sündmus rahvuslikku mällu, ning seda mälestust ja emotsiooni taastoodetakse selle ümber peetavate mälestustseremooniate abil.

See aga peaks aitama tugevdada rahvuslikku identiteeti ja ühtekuuluvustunnet.

Seega on rahvuslik mälu peamine rahvusliku identiteedi allikas – koondades nii rahvuse kujunemislugu kui ka rahvuse jaoks olulisimaid traditsioone, väärtusi ning uskumusi.

Rahvuslik mälu toimib läbipaistva, kuid kindla raamistikuna, mis aitab üksikisikul oma mälestusi süstematiseerida ning tõlgendada. Tema märkamatu olemus on ka põhjus, miks enamik ühiskonnast selle eksistentsi ei vaidlusta ning iga-aastaselt riiklikel tähtpäevadel läbi mälestustseremooniate seda taastoodab.

Olles osa konkreetsest mälurežiimist, on inimestel raske aktsepteerida, et tegelikult on rahvuslik mälu poliitiliselt vägagi deformeeritav. Küsimuse all on see, mida mäletatakse ning mida unustatakse või millest otsustakse vait olla.

Küsimus ei ole niivõrd selles, kes on konkreetne isik, kellele ausammas püstitatakse või millist sündmust mälestatakse, vaid sellest, kuidas deformeerub rahvuslikku mälu funktsioneerima panev narratiiv.

Konkreetse vastandamise puhul tuleb küsimuse alla see, kas Eesti rahvuslikus alusnarratiivis peaks hakkama ümber vaatama tugevat vastandumist Venemaale ja ka venelastele (Jeltsini mälestusmärk) või peaks jätkama postkoloniaalset alusnarratiivi, mis vastandab koloniseerinud Venemaad vastupanuliikumisega endistes kolooniates (Balti keti mälestusmärk).

Demokraatlikus riigis on kohane alusnarratiivi muutused läbi rääkida ning konsensuses alusel otsustada.

Postimees küsib täna ekspertidelt, mida nad arvavad Rebase ideest teha Jeltsini kuju asemel Balti keti monument.