JUHTKIRI ⟩ Majanduslangus kisub roosad prillid vägisi eest

Päeva karikatuur 02.03.2023 Foto: Urmas Nemvalts

• Esialgsetel andmetel kahanes ELis ainsana Eesti majandus.
• Nüüd on oluline, et tööpuudus ei suureneks.
• Sõjaraskused tähendavad maratoni, mitte keskmaajooksu.

Eesti majanduse olukord möödunud aastal annab meile justkui korraga kätte roosad ja mustad prillid, et neid vastavalt tujule kordamööda ette sobitada.

Roosade prillide jutt – pigem küll petlik – on see, et majanduse maht kasvas eurodes 15 protsenti, maksutulud laekusid 106-protsendiliselt ja töötuse tase eriti ei muutunud.

Kui mustad prillid annavad selle peale teada, et sisemajanduse kogutoodang (SKT) langes nii heale maksutulule ja nominaalkasvule vaatamata läinud aasta lõpus koguni 4,1 protsenti ja aasta kokkuvõttes 1,3 protsenti, siis tundub see ulmeline.

Must prillipaar on tegelikult kangem kui roosa, sest energiakriisi tekitatud hinnatõus viis inimeste ostujõu langusesse. Korraga mõjutasid meid nii inflatsioon kui ka intressimäärade tõus. Kui palgatulu kasvas 14 protsenti, siis hinnatõus ulatus 19 protsendini.

Ettevõtlust pärssis eeskätt ekspordivõime langus, sest välisturgudelt polnud võimalik saada Eesti hinnakasvule vastavat tulu. Venemaale kehtestatud sanktsioonid raskendasid osalt ka tooraine kättesaadavust.

Uus valitsus peab valimiste järel kiirelt välja tulema vajalike sammude ja muudatustega, mis meie konkurentsivõimet hoida aitavad.

Nüüd oleme ebamugavas olukorras, sest esialgsetel andmetel on Eesti majandus ainus Euroopa Liidus, mis möödunud aastal kahanes. Kes tahaks olla see punane latern? Põhjendused, miks Eesti kukkumine on võrreldes ülejäänud regiooniga, sealhulgas võrreldes Läti ja Leeduga nii suur, alles ootavad täpsemat selgitust.

Sellele vaatamata on roosadel prillidel võimalus, et Eesti ettevõtlus elab vahepealse languse üle, kui taskukohasemaks muutunud energiahinnad kulusurvet vähendavad ja euroala tervikuna on oodatust paremas seisus. Lootust annab seegi, et suur langus kajastub eelmise aasta viimase kvartali tulemustes, aga energiahindade langus on pigem uue aasta lohutusuudis.

Nüüd on tähtis see, et töötus ei suureneks ja Eesti konkurentsivõimet ei tabaks suurem tagasilöök. Vinduv kriis oleks vesi nende veskile, kes tahaksid suunata inimeste meelepaha Ukraina sõjapõgenike vastu ja kasutada toimetulekuraskusi liitlasriikide ühisrinde nõrgestamiseks.

Senini pole need Kremli eesmärgid õieti kusagil õnnestunud ja kindlasti ei tohi need õnnestuda Eestis. Selleks aga peab uus valitsus valimiste järel kiirelt välja tulema vajalike sammude ja muudatustega, mis meie konkurentsivõimet hoida aitavad. Ja need ei pruugi olla esmapilgul kõige populaarsemad sammud. Riigirahandus peab nüüd suutma majandust stimuleerida.

Ilmselt on õigem roosad prillid lohutuseks põuetaskusse või ridiküli peita ja loobuda arvamusest, et midagi niisama ja ilma pingutamata üle läheb. Selleks on meid eelmise aasta lõpus tabanud langus liiga laiapõhjaline.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles Postimehele, et tõenäoliselt kestab langus kogu 2023. aasta esimese poolaasta ning euroala stabiliseerumisel võib majandus alles aasta teisel poolel taas tõusule pöörata.

Praegu paistab isegi see hinnang julgustavalt optimistlik. Igal juhul peame arvestama sellega, et sõjaraskused tähendavad pikka maratoni, mitte keskmaajooksu, mis korraks hinge kinni võtab.