AK kirjanduskool ⟩ Rannamaa kultusteos tuli trükist enne kui sai loa

Silvia Rannamaa kultusromaanide «Kadri» ja «Kasuema» erinevad trükid. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Silvia Rannamaa (1918–2007), kellel oli eile 105. sünniaastapäev, kuulub nende haruldaste kirjanike hulka, kelle looming ei ole mahukas, kuid sel on kirjandusloos vankumatu koht. «Kadri» (1959) ja «Kasuema» (1963) on Rannamaa ainsad romaanid, neid on loetud ja armastatud kohe ilmumisest alates. Rannamaa muu looming hõlmab lastejutte, näidendeid, novelle, luuletusi, mälestusi, kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino.

Rannamaa muu looming hõlmab lastejutte, näidendeid, novelle, luuletusi, mälestusi. Tema loomingut ei ole siiani põhjalikumalt uuritud, ka kirjaniku kohta puuduvad ülevaatlikud käsitlused. Ometi on lausa intrigeeriv, kuidas õnnestus Eesti Vabariigiga samal nädalal sündinud Rannamaal raskes hirmuõhustikus avaldada teos, mis algab sõnadega:

«Alati olen lugenud ja kuulnud räägitavat, et meie maal elavad õnnelikud lapsed, et lastel on muretu lapsepõlv. Olen sellega nõus, kui ma mõtlen Anne Puustile või ükskõik missugusele oma klassikaaslasele. Ainult ühest ei saa ma aru – miks siis mina, kes ma ju ometi ka elan samal õnnelikul maal, nii ütlemata õnnetu olen?»