Juhtkiri ⟩ Saabub aeg teha valik

Päeva karikatuur, 27. veebruar. Foto: Urmas Nemvalts

• Tõenäoliselt tunduvad need valimised paljudele varasematest kaalukamad.
• Valimistel ei saa ainult lubadustest lähtuda.
• Lähiaastail tuleb langetada otsuseid, mis mõjutavad meid aastakümneid.

Riigikogu valimistel tasub eestlastel mõelda kaugema tuleviku peale kui ainult lähema aja rahakotile.

Alates esmaspäevast, 27. veebruarist 2023 kella üheksast hommikul saavad Eesti kodanikud ööpäevaringselt kuni 4. märtsini 2023 kella kaheksani õhtul valida veebilehel www.valimised.ee elektrooniliselt järgmise riigikogu liikmeid. Päris valimispäev on pühapäeval, 5. märtsil. Tõenäoliselt tunduvad need valimised paljudele oluliselt kaalukamad kui enamik varasemaid. Võib-olla isegi nii kaalukad, kui olid valimised 1990. aastate algupoolel.

Postimees kirjutas jaanuari esimesel nädalal juhtkirjas: «Oleme keset meie maailmajao kõige suuremat geopoliitilist kriisi ja kohutavamat sõda. Toimetulekuraskustega inimeste hulk on kasvanud häiriva kiirusega. Kõrgharidus, kultuur ja tervishoid on alarahastatud, kaitsevõime tõstmine nõuab erakordseid kulutusi. Lahendused sellele mustade luikede toodud kobarnuhtlusele ei ole lihtsad. Aga pääsu lahendamisest ka ei ole.» Ja selles olukorras peamegi oma valiku langetama.

Erakondade lubadused on ikka ilusad ja läikima löödud, üks uhkem kui teine. Eks oleme ka seda näinud, mil määral neid tegelikkuses ellu viia suudetakse ja tahetakse. Nii teame, et valimistel ei saa ainult lubadustest lähtuda.

Juba ennast näidanud erakondade puhul, olgu nad riigikogus esindatud või mitte, saab vaadata ka seda, mida nad viimase nelja aasta jooksul on või ei ole korda saatnud. Uute erakondade juures on ilmselt olulisem kaalutlus poliitilise maastiku mingisuguses suunas nügimine.

Eks omakasu on valimisotsuse langetamisel samuti tugev motivaator. Aga tasub siiski mõelda ka pikemalt. Ei maksa kaaluda ainult seda, kes teie pensioni ja toetusi tõstab või tulumaksu alandab, vaid kes suudab riiki nii hästi majandada, et ka nelja või ka kümne aasta pärast oleks võimalik pensione ja toetusi üldse maksta.

Ei maksa kaaluda ainult seda, kes teie pensioni ja toetusi tõstab või tulumaksu alandab, vaid kes suudab riiki nii hästi majandada, et ka nelja või ka kümne aasta pärast oleks võimalik pensione ja toetusi üldse maksta.

Samamoodi tuleks kaugemale mõelda ka teistes valdkondades, mitte ainult oma rahakoti piires. Samasugust pikka pilku tasub nõuda erakondadelt ja nende kandidaatidelt ka riigikaitses, tervishoius või energeetikas. Nendes valdkondades tuleb lähema nelja aasta jooksul langetada otsuseid, mis mõjutavad meie elu ka aastakümneid hiljem.

Otsuse langetamisel on toeks ka Postimehe Hääleandja, mis aitab leida igale valijale just tema vaadetega kõige paremini sobiva kandidaadi. Hääleandjal on 29 valikvastustega hoolikalt valitud küsimust, millele on vastanud ka kandidaadid. Nende põhjal paigutab kompass vastaja poliitilisele vasak-parem- ja konservatiiv-liberaal-teljestikule ning leiab igas valimisringkonnas vastustega kõige paremini sobivad kandidaadid. Lisaks näeb ka neid, kellega on suurim erinevus.

Viimasel kahel kuul oleme ka küsinud erakondadelt nende seisukohti erinevates olulistes valdkondades. Needki vastused annavad valijale pildi, mida parlamenti pürgijad oluliseks peavad ja mille eest nad seisavad.

Valimised on alati olulised, sest läbi nende toimib esindusdemokraatia. Nii peame kõik neil osalema ja langetama läbi kaalutud, enda jaoks parima valiku.