JUHTKIRI ⟩ Eesti järgmine sõnum

Kaitseväe paraad Vabaduse väljakul Foto: Sander Ilvest

• Paraad näitas, et meie kaitseväest on kujunemas sõjavägi.
• Eestit muserdab majanduse riiklik ülereguleerimine.
• Turumajandus on ülimuslik majanduse reguleerimisele.

See iseseisvuspäev tuli teisiti, ai tsih ja tsah ja teisiti. Sõda algas täpselt aasta tagasi, eelmisel aastal tabas see sünge üllatusena, kuid nüüd oleme valmis.

Üleeile andis president Alar Karis kaitseväe liputoimkonnale üle kaitseväe ohvitseri mõõga nr 0001. Kes märkas, mõõku oli sellel kaitseväe paraadil palju rohkem kui varasematel aastatel, ja ohvitseridel olid seljas paraadmundrid.

Evolutsioon on näidanud, et kui tahta olla edukas, peab vastase üle olema psühholoogilist võimu. Pole mõtet luua illusiooni, et seda vastast pole. Lõppude lõpuks määrab kõik ära isiklik vaprus: silm silma, hammas hamba vastu.

Eesti kaitseväe paraad eile seda kinnitas. Mitte üksnes Eesti ohvitseride haljad mõõgad, vaid ka liitlaste rasketehnika oli see, mis mõjus veenvalt. Au on see, mis ei luba taganeda, ja au ei ole mitte üksnes sõjalised oskused, vaid eeskätt sisemine tahe, julgus astuda ette ja esitada vaenlasele väljakutse. Just seda sümboliseerisid eilsel paraadil haljad mõõgad.

Paraadi põhjal võib öelda, et meie kaitseväest on kujunemas sõjavägi. On aegu, kus sõjaline vaprus ei ole hinnatud, pigem tajutakse seda agressiivse ja toksilisena. Aga on aegu, kus absoluutne vankumatus on absoluutne eeldus vabadusele ja sõltumatusele.

105 aastat tagasi oli meil see vaprus olemas, see kasvatas idealistlike koolipoiste rahvaväest võiduka Eesti sõjaväe. Praegu on meil iseseisvus olemas, kuid rahu on maailmas hapram kui viimase saja aasta jooksul.

Me ei tea veel, kas tuleviku ajaloolased nimetavad praegust sõda kolmandaks maailmasõjaks või mitte. Me saame õnneks elada teadmises, et kaitseme Ukraina iseseisvust. Kuid peame olema valmis. Sest parem olla valmis kui petta end illusioonidega.

Turumajandus on ülimuslik majanduse reguleerimisele. See on sõnum, mida tuleb järgmisena hakata Euroopas kuulutama, et suurest vastasseisust Venemaaga võitjana välja tulla.

Küsimuses ei ole ainult sõjaline võimekus. Oma aastapäevakõnes pühendas president Alar Karis tähelepanu ka turumajandusele, mis võib tunduda praegusel kriisiajal veidi ootamatu. Tegelikult rääkis ta ühest olulisemast ja tõsisemast probleemist, mis muserdab meie aega. See on majanduse riiklik ülereguleerimine.

Me teame ajaloost, et plaanimajandus ei ole võimeline konkureerima turumajandusega. Euroopa Liit on sekkunud koroona- ja kliimakriisi leevendamiseks majandusse väga jõuliselt. Ning see sekkumine ei ole olnud tagasilöökideta. Hinnatõus Eestis ja Baltimaades on olnud eriti ränk, samas kui oma majandust dotatsioonidega turgutavas Lõuna-Euroopas on jäänud üsnagi tagasihoidlikuks, vaatamata mitu korda suuremale riigivõlale.

Näeme, kuidas Euroopa suurriigid loovad seadusandlikult eeliseid oma ettevõtetele, samas kui väiksemad liikmesriigid püüavad jääda truuks turumajanduse reeglitele. Nagu ütles president Karis oma kõnes: «Eesti ülesanne olgu järjepidevalt nõuda Euroopa ühtse turu reeglite jõustamist.»

Praeguses ajaloolises vastasseisus demokraatliku lääne ja autokraatse ida vahel saab määravaks see, kelle majandus suudab sõja seatud lisapingele paremini vastu pidada.

Ja nagu ajalugu on õpetanud – turumajandus on ülimuslik majanduse reguleerimisele. See on sõnum, mida tuleb järgmisena hakata Euroopas kuulutama, et suurest vastasseisust võitjana välja tulla.