VLADIMIR JUŠKIN ⟩ Vene kaitsetööstuse tugevus on vaid armetu mask

Purustatud Vene tankid väljanäitusel Kiievis. Foto: Sergei Supinsky / AFP

Vene kaitsetööstus pole Ukraina sõjaks üldse valmis, sõltudes paljuski lääne oskustehnoloogiast, leiab Balti Venemaa-uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin.

Suvel ja sügisel 1938 filmis režissöör Ivan Põrjev Gurjevka külas (Ukrainas Nikolajevi oblastis Novoodesski rajoonis) filmi «Traktoristid» (Kaug-Idast pärit demobiliseeritud tankist saab tööd Ukraina kolhoosis). Selle filmi jaoks kirjutati laul «Soomus tugev ja tankid on meil kiired» (Nõukogude tankistide marss), millest võetud read «Me ei taha tolligi võõrast maad, aga ka enda omast ei anna tolligi» on graveeritud Venemaa FSB Piirivalve Instituudi ja Vene Föderatsiooni Relvajõudude Ühendakadeemia fassaadile. Filmist pärit lauludest on saanud rahva seas ühed kõige armastatumad sõjateemalised laulud.

Saksamaal elav endine Venemaa asepeaminister Alfred Koch meenutab, kuidas temast 1993. aasta augustis sai kaitsetööstuse erastamise riigivarakomisjoni aseesimees ja kuidas ta järgneva kolme aasta jooksul sõitis läbi sadu kõikvõimalikke kaitsetööstustehaseid (relva-, tanki-, laevaehitus-, lennuki-, kosmosetööstustehaseid). Teda rabas Venemaa kaitsetööstustehaste masinapark. Kõige tähtsamate tehnoloogiliste operatsioonide tegemiseks seisid sageli veel püsti trofeena saadud Saksa tööpingid, millega oskasid töötada mingisugused kohalikud pensioniealised osavnäpud. Ometi ei olnud mööda läinud  kuigi palju aastaid hetkest, kui lakkas võidurelvastumise kullasadu.