Merike Sisask ⟩ Eesti arengut viib edasi vaimselt terve rahvas

Kriisi ajal selgub karm tõde – millises seisus on tegelikult meie vaimne tervis. Foto: Shutterstock

​Globaalsed kriisid ja muutused on inimeste vaimsele tervisele suur katsumus. Rahva vaimse tervise ja heaolu tagamiseks peab senisest suurem tähelepanu minema ravilt ennetusele ning turvatunnet pakkuvate pere- ja kogukonnasuhete väärtustamisele ja kvaliteedile, kirjutab Eesti inimarengu aruande 2023 «Vaimne tervis ja heaolu» peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

Elame kogu inimkonnana suurte muutuste pöörises. Maailma raputavad ülemaailmsed kriisid ja isegi kui need tunduvad olevat geograafiliselt kaugel, on nende mõju vahetu ning avaldub iga inimese igapäevaelus. Inimeste ja kogukondade võimekust vaimset tervist ja heaolu säilitades kriisidega toime tulla ja nende kaudu areneda on hakatud nimetama säilenõtkuseks, see on tasakaal murdumatuse ja nõtkuse vahel, mis eeldab inimestelt head koos- ja isetoimimise võimet.

ÜRO 2022. aastal ilmunud inimarengu aruande kohaselt on esimest korda inimarengu indeksi arvutamise ajaloos see kahel aastal järjest globaalselt langenud, Eestis on see langus olnud märgata aastal 2021. Eesti kuulub inimarengu indeksi kohaselt maailmas väga kõrge inimarengu tasemega riikide hulka, mis näitab riigi kui terviku arengutaset, kus inimeste igapäevaelu põhiküsimus ei ole pelgalt ellujäämine. Argielu kõrval mõtleme üha rohkem globaalsetele ja eksistentsiaalsetele küsimustele. Me soovime saavutada paremat elukvaliteeti, mille juurde kuulub pürgimus olla vaimselt terve.