VAL RAJASAAR ⟩ Valik on piirkonna viimase tervikliku loodusmaastiku ja veidikese killustiku vahel

Praegu võib Sõrve metsades näha sellist pilti, millele kaevanduse avamine kriipsu peale tõmbaks. Foto: Val Rajasaar

• Sõrve piirkond on viimane terviklik loodusmaastik Tallinna lähistel.
• Keskkonna hilisem taastamine samaväärsena ei ole võimalik.
• Ärme korda Lääne-Euroopa vigu ning ennetame kulukat taastamist.

Sõrve piirkond on viimane terviklik loodusmaastik Tallinna lähistel, kus leiavad püsiva elupaiga kõik suurulukid ning ka inimpelglikud liigid nagu näiteks ilves ja kassikakk. Ka väikesemahulise kaevanduse rajamine hävitaks kogu loodusmassiivi loodusväärtused pöördumatult, kirjutab looduskaitsja Val Rajasaar.

Planeeritava Sõrve kaitseala loodus on väga mitmekesine ja ülimalt mosaiikne. Siin leidub loodusliku veerežiimiga looalasid – loometsi ja -niite, mis on unikaalsed mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas; rabakooslusi (neist suurim on Muraste raba), lamminiite koos vanajõgedega, vanu luitemännikuid ning soostunud- ja soometsi. Valdav osa kaitsealast ongi kaetud metsaga. Suhteliselt väikesel maa-alal on esindatud pea kõik Eesti metsatüübid, kus vanemates metsades küündib puude vanus 150 aastani.

Terviklik loodusmaastik

Sõrve piirkond on viimane terviklik loodusmaastik Tallinna lähistel, kus leiavad püsiva elupaiga kõik suurulukid ning ka inimpelglikud liigid (sh ilves ning kassikakk jpt röövlinnud). Kaitsealal viimastel aastatel läbiviidud uuringutega on Sõrvest leitud enam kui 100 ohustatud liiki, sealhulgas 24 kaitsealust linnuliiki. Kakkude, kulliliste ja rähnide arvukust loodaval kaitsealal on hinnatud samaväärseks arvukusega meie kõige esinduslikumatel linnukaitsealadel ning kakuliste asustustihedust isegi umbes kolm korda suuremaks kui Lahemaa Rahvuspargis ning umbes kümme korda suuremaks tavaliste majandusmetsade omast.

Ka leitud liikide koguarv – ligikaudu 800 – viitab väga heale elurikkuse kvaliteedile. Alale koondunud kaitsealuste linnu- ja imetajaliikide jaoks on Sõrve loodusmassiiv ainus omataoline elupaiku pakkuv maastik muidu vägagi tihedalt inimasustatud piirkonnas. Lähimad vähegi võrreldava väärtusega alad jäävad enam kui veerandsaja kilomeetri kaugusele.

Val Rajasaar oma koduhoovis. Foto: Tairo Lutter

Harju maakonna teemaplaneeringuga «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused» on piirkonnas määratletud neli rohevõrgustiku tuumala ning seitse rohekoridori. Kaitseala tükeldamine karjääridega killustab liikide elupaigad, vähendab nende sidusust ning sedakaudu elustiku levimispotentsiaali. Samuti muutuks ala hüdroloogiline režiim, mille mõju ulatub ka väljapoole võimalikku kaevandusala. Hilisem keskkonna taastamine ei too tagasi samu elupaiku ja pikalt välja kujunenud kooslusi, mis praegu seal asuvad.

Kaudsed kahjud veelgi laiemad

Kaitseala ei säili tervikliku looduskompleksina, kui tema «süda» sealt välja lõigata. Loodaval kaitsealal on lisaks looduskaitselisele eesmärgile ka keskkonnakaitseline eesmärk: säilitada Tallinna, kus elab ligi kolmandik Eesti elanikkonnast (koos Harju maakonnaga ligi pool), lähistel head õhukvaliteeti tagav loodus- ja pärandkultuurmaastikega massiiv. Tallinnas puhuvad valdavalt läänetuuled ning Sõrve metsad on selle oluliseks puhastajaks ja mikrokliima stabiliseerijaks.

Piirkonna õhukese pinnakattega aladel on ka oluline põhjavee kaitse eesmärk. Sõrve loodusmaastiku paljud väärtused muutuks vahetult ja valusalt nähtavaks-tajutavaks alles siis, kuid neid enam ei ole.

Sõrve looduskaitseala kolm inimkeskset eesmärki

Loodushariduslik eesmärk. Õpperadade loomise ja õppekäikude korraldamise abil luua võimalus looduse tundmaõppimiseks ning süvendada loodushoiu põhimõtete mõistmist kaitseala kasutajate, eriti noorte hulgas. Olukorras, kus Tallinnas ja Harjumaal elab üle kolmandiku Eesti elanikkonnast, on Sõrve loodusmassiiv üks viimaseid allesjäänuid, samas mitmekesisemaid ja seni veel üsna vähe rikutud piirkondi pealinna vahetus läheduses. Sõrve loodusala säilitamine omab ühiskonna jaoks olulist tähtsust pealinnalähedase loodusõppe välibaasina, kus saaks loodusharidust anda linnakoolide lastele. Kuna Sõrve ala on piisavalt suur ja liigendatud, siis saab õpet korraldada sealseid loodusväärtusi ohustamata.

Teaduslik eesmärk. Looduskaitseala annab võimaluse uurida looduses toimuvaid protsesse linna läheduses, teostada bioindikatsioonilisi vaatlusi, selgitada muutusi elustiku mitmekesisuses. Looduskaitseala on hea paik kooliõpilastele loodusteaduslike uurimistööde läbiviimiseks ning tudengitele praktikakohaks. Sõrve massiiv on juba alates 1960. aastatest olnud regulaarne röövlindude uurimise piirkond.

Puhke- ja virgestuseesmärk. Säilitada ala jätkuv puhke- ja virgestusotstarbeline kasutus. Piirkond on tuntud hea marja- ja seenekohana, samuti on see populaarne loodusfotohuviliste seas. Ala on linnaläheduse tõttu pealinlastele tuntud ühepäevaste loodusretkede paigana, kuhu on ka ülihea juurdepääs ühistranspordiga.