Juhtkiri ⟩ Ukraina sõda eskaleerub suureks vastasseisuks

Ameerika Ühendriikide president Joe Biden ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Püha Miikaeli katedraali taustal 20. veebruaril 2023 Foto: Gleb Garanich

• Bideni visiit Ukrainasse viis sõja täiesti uuele tasemele.
• See on kaugelt suurema sümboolse kaaluga kui lihtsalt Ukraina suurima sõjalise liitlase visiit.
• Lääneriigid on sellesse sõtta lõpuks hakanud panustama kogu oma tahte ja jõuga.

Eile tegi USA president Joe Biden üllatusvisiidi Kiievisse, kus muu hulgas kuulutas välja järjekordse poole miljardi dollari suuruse sõjalise abi paketi Ukrainale. Kuid Bideni visiidi tegelik tähtsus on selles, et annab märku selle sõja arenemisest täiesti uuele tasandile.

Vene kirjanik ja kriitik Viktor Jerofejev, kes elab praegu Berliinis eksiilis, on väga tabavalt kirjeldanud, kuidas Putini propaganda on Ukraina sõda aasta jooksul kolm korda ringi defineerinud. Kõigepealt kujutati sissetungi Ukrainasse perekonna metafoori kaudu. Et Ukraina on nagu kodust ära jooksnud naine, kellele on hakanud meeldima võõras mees (vene tavateadvuses muidugi Onu Sam). Ja et ta tuleb tagasi tuua oma perekonna juurde: kiiresti, resoluutselt, aga loodetavasti võimalikult väikese vägivallaga.

See ei õnnestunud, ja sõja teisel etapil võeti ette juba 2014. aastast tuttav Uus-Venemaa ehk Novorossija rajamise tees. Selle saavutamiseks korraldati okupeeritud aladel võltsreferendumid ja võeti septembris nende põhjal Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni «vabariigid» Kremlis pidulikul tseremoonial vastu Venemaa koosseisu. Paraku ei õnnestunud ka seda narratiivi lahinguväljal ellu viia.

Sõja kolmas etapp on Jerofejevi sõnul metafüüsiline. See tähendab, et Venemaa peab end valguse ja jumalike jõudude esindajaks põhimõttelises võitluses kurjusega, keda muidugi esindavad eeskätt Ameerika Ühendriigid ja NATO, aga laiemalt kogu lääne «degradeerunud tsivilisatsioon», mis soovib hukutada Venemaa ja vene ühiskonna. See avaldub iseäranis selgelt, kuidas Venemaa õigeusu kirik on üha jõulisemalt hakanud religioossete argumentidega õigustama sõda Ukrainas.

Sõja eskaleerumine metafüüsilisele tasandile võib tunduda hirmutav, kuid näitab, et lääneriigid on lõpuks hakanud panustama kogu oma tahte ja jõuga, mis on igati tervitatav.

Selles kontekstis on Bideni visiit Kiievisse, õigeusu hälli, kaugelt suurema sümboolse kaaluga kui lihtsalt Ukraina kõige suurema sõjalise liitlase visiit nende pealinna. Ka Ukraina võtab sõda metafüüsiliselt, ja teisiti ei olegi see Ukraina jaoks mõeldav, sest see ongi püha sõda oma vabaduse eest. Ja asjaolu, et Zelenskõi ja Biden väisasid Kiievi visiidil Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega kloostrit, mis on ka Ukraina õigeusu peakirik, rõhutab seda veelgi. Seda enam, et peaingel Miikael on kristlikus traditsioonis see, kes lõpuks purustab saatana.

President Bideni visiidi erakordsust näitab seegi, et reaalselt ei ole USA-l Kiievis vähegi usaldusväärseid turvastruktuure, mis on tavapärased eeldused Ühendriikide presidendi visiidi toimumisele. Turvaolukorra haprust rõhutasid veelgi ohusireenid, mis Bideni visiidi ajal Kiievis kõlasid, kuigi väidetavalt olid ameeriklased Venemaale mõni tund enne visiiti teada andnud, et Biden külastab Kiievit. Eks seegi olnud väljakutse Putinile, kes peab selle vahejuhtumi nüüd vene avalikkusele kuidagi talutavaks seletama.

Sõja eskaleerumine metafüüsilisele tasandile võib tunduda hirmutav ja isegi apokalüptiline, kuid pigem tuleb seda võtta positiivse arenguna, sest näitab, et lääneriigid on sellesse sõtta lõpuks hakanud panustama kogu oma tahte ja jõuga. Ja kui Venemaa on veendunud teise poole vankumatuses, võib see paradoksaalsel kombel pakkuda ka põhjuse otsida teed vastasseisust välja.