Ivo Jaanisoo ⟩ Korras kodu on kindlus ehk otsustavad sammud renoveerimismaratonil

Ivo Jaanisoo Foto: MKM

Rekonstrueerimistoetuste viimase kümnendi edulugu – ca 1400 renoveeritud korterelamut – tehti Eesti maksumaksja abita, Euroopa struktuurifondidest ja kvoodimüügitulust. Sellest märkimisväärsest heldusest hoonefondi uuendamisel peagi ei piisa. Järgmine riigikogu ja valitsuskoalitsioon seisab silmitsi paratamatusega viia riigieelarvesse järjepidev hoonete rekonstrueerimistoetuse rahastus, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Poleemikat tekitava Euroopa hoonete energiatõhususe direktiivi muudatuseelnõu kui rahvusvahelise kokkuleppe eesmärk on saada enamik hoonetest korda aastaks 2050. See hõlmab nii meie järjest amortiseeruvaid kodusid, töökohti, koole, poode kui ka muid olulisi hooneid. Tulemusena säästame küttearvetelt, kuid hoopis mõõtmatu mõjuga on sellega kaasnev elukvaliteedi tõus, samuti nii kaugele läände kui ka itta nähtav peegel tervest ja õnnelikust ühiskonnast.  

Ehitiste kaasajastamine on omanikele küll suur koormus, kuid selle edasilükkamine või tegemata jätmine kujuneb tegelikult lõpuks veel kallimaks. Keeruline on ka riigil, sest sunnipoliitika meie ühiskonda ei sobi, kuid stimuleerimiseks ei jätku lõputult raha. Lähiaastatel selgub, kas suudame täita seatavaid eesmärke üksnes vabatahtlikul energiatarbimise vähendamisel või on tarvis jõulisemaid samme.