KALEV STOICESCU ⟩ Hiina letaalne sõjaline abi Venemaale oleks kindlasti mängumuutja

Müncheni julgeolekukonverentsi paneeldiskussioonis arutlevad (vasakult) Poola eurosaadik Radoslaw Sikorski, ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, Rootsi peaminister Ulf Kristersson, Eesti peaminister Kaja Kallas ja paneeli moderaator Nathalie Tocci. Foto: ANNA SZILAGYI / EPA

• Saksamaa toetus Ukrainale on määratud kestma.
• Ametlikult öeldakse, et Hiina ei ole veel punast joont ületanud.
• Kuid Hiinal on oma ambitsioon ja plaanid.

Oma tähelepanekud ja järeldused Müncheni julgeolekukonverentsilt pani kirja valdkonna ekspert Kalev Stoicescu (Eesti 200).

Baierimaa pealinn on olnud pöördeliste sündmuste tunnistaja viimase sajandi vältel. Sada aastat tagasi (8.–9. novembril 1923) kukkus läbi natsipartei (NSDAP) Münchenis korraldatud niinimetatud õllekeldri putš. Natsism hakkas pead tõstma Saksamaal.

Viisteist aastat hiljem (30. septembril 1938), taas Münchenis, sündis Adolf Hitleri kurikuulus kokkulepe Suurbritannia ja Prantsusmaaga Sudeedimaa (Tšehhoslovakkia peamiselt sakslastega asustatud piirialade) loovutamiseks Natsi-Saksamaale. See ei toonud rahu, sest sõjakate ja sallimatute diktaatorite isu üksnes kasvab, kui nad saavad jõuga ähvardades endale maid juurde.

Kuusteist aastat tagasi (10. veebruaril 2007) esines Venemaa president Vladimir Putin kurjakuulutava kõnega maailma kõige kõrgetasemelisemal julgeolekukonverentsil Münchenis (Munich Security Conference ehk MSC). Ta ähvardas läänemaailma otseselt uue külma sõjaga, mis sai teoks. See oli Venemaa fašistliku imperialismi teekonna avapauk. Järgnes agressioon Gruusia vastu (augustis 2008) ja muu.

Seekordne konverents

Järjekorras 58. MSC toimus eelmisel aastal kõigest mõni päev enne Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu (18.–20. veebruarini 2022). Meeleolu oli siis sünge, kuid loodeti ikkagi rahule ning arutati isegi relvastuskontrolli tulevikku. Konverentsil osalesid ja kõnelesid ÜRO peasekretär, USA asepresident, NATO peasekretär, Saksamaa liidukantsler ja paljud teised tähtsad tegelased. Ideaalne võimalus püüda rahu säilitada, kuid Venemaa loobus oma esindajate saatmisest, sest teadis ette, mis tuleb.

Tänavusel MSC-l (17.–19. veebruarini) Venemaa mõistagi endiselt ei osalenud. Seda enam, et konverentsi staar oli Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes palus veel kord tõhusat relvaabi Ukrainale, sest miski muu ju ei aita Venemaa agressiooni vastu. Seda kinnitas – lõpuks ometi – ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes teatas, et «nüüd pole (õige) aeg Venemaaga dialoogi pidada, sest ta on teinud valiku sõja intensiivistamise kasuks, mis on läinud nii kaugele, et (Venemaa) paneb toime sõjakuritegusid ning ründab tsiviiltaristut».

Olgem ausad, Venemaa tegi kõike seda ka siis, kui Macron muudkui helistas Putinile eelmisel aastal, kuid hea seegi, et ta on sellest loobunud. Macron lisas, et ta muidugi ei soovi sõja (põhjendamatut) venimist, kuid Prantsusmaa on pikaks konfliktiks valmis.

Liidukantsler Olaf Scholz, kes püüab omakorda n-ö šoltsimisest ehk kõhklemisest vabaneda, kinnitas, et Saksamaa toetus Ukrainale on määratud kestmisele, ning kutsus üles ka teisi liitlasi kiirendama lahingutankide üleandmist agressiooniohvrile.

USA välisminister loomulikult ühines Ukraina toetamise avalduste ja lubadustega, kuid ühtlasi hoiatas Hiinat Venemaa toetamise eest mis tahes surmava abiga (ehk relvade, nende koostisosade ja laskemoonaga). Ametlikult öeldakse, et Hiina ei ole veel läinud üle punase joone, tarnides Venemaale üksnes sõjaväevorme ja soomusveste, kuid mitteametlikud teated räägivad paljust muust, sealhulgas sõjalennukite ja kopterite varuosadest.

USA välisminister Antony Blinken kohtub Jaapani ja Lõuna-Korea kolleegidega Müncheni julgeolekukonverentsil 18. veebruaril 2023. Foto: POOL / via REUTERS

Hiina abi

Hiina letaalne sõjaline abi Venemaale oleks kindlasti oluline mängumuutja, kuigi see ei pruugi Venemaad pikemas perspektiivis aidata. Küll aga võib selline areng signaliseerida Hiina otsust Taiwanile kallale minna. Putini välksõja läbikukkumine ja sõja edasine käekäik peaks loogiliselt Hiinat heidutama, kuid mine tea. Pekingil on oma ambitsioonid ja kalkulatsioonid.

Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA nendib, et MSC oli omal ajal ülioluline julgeolekupoliitika foorum, kus peeti suuri kõnesid ning toimus elav kuluaaripoliitika, kuid nüüd on kõik muutunud. Venemaa kahetseb, et veel eelmisel aastal juhtis MSCd staažikas suursaadik Wolfgang Ischinger, kes rääkis Venemaa ja Euroopa Liidu koostööst ja partnerlusest, kuid tema asemele on määratud Christoph Heugen (Saksamaa suursaadik ÜROs 2017–2021).

Muide, RIA «unustab», et Ischinger esines väga teravate Venemaa agressiooni hukka mõistvate avaldustega pärast 24. veebruari 2022. Tundub, et Venemaa laiutab käsi ja imestab (teeseldes süüdimatust), et kõik on muutunud.

Protestijad Berliinis

Eelmisel laupäeval kogunesid Saksamaa pealinnas Berliinis kümned tuhanded protestijad kahele sisu poolest lahknevale meeleavaldusele. Patsifistid protestisid NATO vastu Königsplatsil. Nende seas oli ka palju kurdide võitluse toetajaid. Paneb taas kellukesed helisema. Kurdi teema seondub otseselt ka Rootsi ja Soome NATOsse astumisega.

Keegi tõmbab kuskilt mingeid niite. Odeon Plazal kogunesid Ukraina toetajad, kes nõudsid Ukrainale antava sõjalise abi suurendamist. Venemaa loodab, et suudab lõpuks Euroopa ära väsitada ja lõhestada. Meie peame tõestama vastupidist.

Euroopa on meie kodu ja meie tulevik. Venemaa poliitiline ja sõjaline nõrgenemine ning lüüasaamine Ukrainas on parim rahu tagatis pikkadeks aastateks. On ainult üks Euroopa!

Päästame Ukraina!