Enim ollakse valmis õpikute kallale minema

Eesti keele õpikud Foto: Toomas Huik

Viiest haridusminister Jaak Aaviksoo eelmisel nädalal õhku visatud õpetajate palgatõusuks raha leidmise ideest pooldavad huvirühmad enim õpikutelt kokkuhoidmist.

«Õpikute peale kulutame ilmselt liiga palju. Need ilusad klantskaanelised õpikud, millel 9-10-12 eurot hinnaks pandud, on selgelt üle mõistliku hinna,» rääkis Aaviksoo eelmisel nädalal ETV «Foorumi» saates.

«Teeme koos ja odavamalt. Võtame, mis kokku hoitud on, paneme õpetajate palkadeks. 4 protsenti, julgeksin arvata, on kokku hoitud.»

Tallinna Laagna gümnaasiumi direktori Martin Kaasiku sõnul on tegu hea ideega, mille oleks võinud juba ammu ellu viia. «Sellest ei peaks minister rääkima, vaid oleks pidanud juba eile tegutsemist alustama,» lisas ta.

Kaasiku väitel võtab uute odavate õpikute tegemine nii kaua aega, et õpetajad saaks seeläbi palgalisa alles viie aasta pärast.

Nii õpilaste, õpetajate kui lastevanemate esindajad soovitasid samas lahendusena hoopis e-õpikutele üleminekut ja muid lahendusi, mis ei eelda, et iga õpilane peab paberõpikut koolis kaasas kandma.

Aaviksoo ideed ei pooldanud samas kirjastuse Avita peatoimetaja Ly Kriiska, kelle sõnul ei ole õpikute puhul tänapäeval kallis mitte kujundus, vaid sisu. «Seega jääks palgatõus alla ühe euro kuus,» ennustas ta.

Astrid Sildnik, õpetajate liidu juhatuse liige
Siin oleks kokkuhoiuvõimalus kindlasti olemas, eriti kui tõesti alustada süsteemset elektrooniliste õppematerjalide avaldamist. Eestis on praeguseks hetkeks see jõud tekkinud, kes suudaks seda teha.

Enn Kirsman, lastevanemate liidu esimees
Õpikud võiks ju tõesti asendada e-õpikutega. Kui anda igale lapsele kooli poolt tasuta e-luger või tahvelarvuti ning vajalikud e-õpikud ja e-töövihikud ja muud e-materjalid, siis on esimestel aastatel kulutused süsteemi käivitamisele tõenäoliselt palju-palju suuremad kui praegune kulu, kuid pikemas perspektiivis võib siit kokkuhoidu paista küll. Aga olulisemaks kui kokkuhoidu tuleb lugeda innovaatilisust, mis võiks aidata suurendada laste õpihuvi ja -motivatsiooni.

Martin Kaasik, Tallinna Laagna gümnaasiumi direktor
Õpikute pealt saaks tõepoolest kokku hoida, see on ministeeriumi tegemata töö ning sellest ei peaks minister rääkima, vaid oleks pidanud juba eile tegutsemist alustama. Õpetajate palgale võib aga uutest odavamatest õpikutest lisa loota alles siis, kui need reaalselt saadaval on, seega alles aastate pärast (pakun vähemalt 5 aastat).

Kuldar Rosenberg, õpilasesinduste liidu esimees
Aaviksoo kallite õpikute pihta suunatud kommentaar «Teeme koos ja odavamalt» kõlab üsnagi otstarbekalt arvestades, et paljud õpetajad on läinud õpikute vähese kasutamise teed või nendest sootuks loobunud.

Õpikute asemel oleks parem kasutada nende digiversioone ja isikliku konspekti, mida ka paljud õpetajad praktiseerivad, hoolimata sellest, et ka õpikutele on juba raha kulutatud.

Õpikute hinna ning kasutuse suhe on suhteliselt ebaproportsionaalne ning kulutused nendele on tihtipeale liigsed. Õpikute füüsilised koopiad on samuti kerged vananema ning neid saab uuendada ainult uusi ostes.

Ühtlasi aitaks õpikute kasutatavuse kriitiline ülevaatamine ja igal võimalusel mahu kokkutõmbamine lahendada koolikoti raskuse probleemi. Näiteks kutseõppuritel on tihtipeale õpikute komplekt klassiruumi, mitte õpilase kohta. See on tõhusam nii rahaliselt kui kaalult.

Haridusminister Jaak Aaviksoo käis eelmisel nädalal tele-eetris arutamiseks välja viis ideed õpetajate palga tõstmiseks haridussüsteemi lisaraha suunamata ning kaks ideed õpetajate töökoormuse vähendamiseks. Postimees küsib täna-homme erinevatelt asjaosalistelt, mida nad neist mõtetest arvavad.