ERIK ARU ⟩ Millal me siis veel laenu võtame?

Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Erik Aru. Foto: Eero Vabamägi

Praeguses olukorras on riigivõla suurendamine Eesti-taolisele riigile mõistlik tee, leiab arvamustoimetaja Erik Aru.

Jonathan Lynni ja Antony Jay telesarjas «Jah, härra peaminister» ning selle põhjal kirjutatud raamatus on stseen, kus teadusnõunik professor Rosenblum pinnib peaminister Hackerilt, millal ta alustaks tuumasõda. Kui Lääne-Berliinis oleks rahutused, puhkeks tulekahju ja Ida-Berliini tuletõrjujad tuleks neid kustutama? Kui tuletõrjujatega koos tuleksid politseinikud? Aga sõjaväeüksused? Aga Vene sõjaväeüksused? Lõpuks jõuab ta jutuga Inglise kanali äärde välja ja selgub, et ka siis ei kasutaks Hacker tuumapommi, sest on ju veel ka teisi võimalusi.

Samasugusel moel on aastakümneid käinud Eesti poliitarutelu laenuvõtmise ümber. Kõige valjemalt on kõlanud arvamus, et väike laenukoormus on väga hea selleks puhuks, kui tõeline kriis kätte jõuab ja Eestil on päriselt vaja raha laenata. Laenuvõtmise pooldajad on olnud selges vähemuses. Miskipärast ei soovinud aga vist ükski laenuvastane määratleda, milline on see suur kriis, mille ajal peaks lõpuks laenu võtma.