Kõik sõjad puudutavad kirjandust seda lõhkudes, aga ka täiendades. Sõdades on palju ülekohut ja tragöödiat ning suuri tundeid. Tohutut kurbust, aga ka piiritut rõõmu. Peale seda saabuv argipäev vajab omakorda toitu, sest rõõm ajapikku lahtub, õnneks ka valu väheneb.
Kirjanduses on nii, et kõik peab olema suurem kui elu tegelikult. Peategelane tunneb rohkem, teab rohkem ning temaga juhtub märksa rohkem kui tavainimesega igapäevaelus. Seetõttu me tahamegi neist tegelastest lugeda. Sõda loob kahjuks need kriteeriumid ise, sest sõjas toimub teatud ajahetkedesse surutult väga palju sündmuseid. Isegi siis, kui olukord on sündmustevaene, eeldades kaevikutes passimist, on tegelaste äng suurem kui elus. See ise loob võimaluse saada tegelaskuju «kergema vaevaga» kätte.