Jaak Vilo ⟩ Tehisintellekt on saanud järgmise vahevõidu

Jaak Vilo. Foto: Erakogu

Hetkel toimuvad tehnoloogiasektoris lausa tektoonilised maavärinad. Tehisintellekt on saanud järgmise vahevõidu iga üksiku inimese võimetega võrreldes, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo. 

Teise maailmasõja lõpp aastal 1945 pani USA sõjaaja teadust juhtinud Vannevar Bushi mõtlema, mida kõike võiks teadus tsiviilvajaduste heaks luua. Tema fantastiline essee «As We May Think» ennustas kõikehõlmava interneti teadmiste varasalve tekkimist koos masinatega, mis inimkonna tarkused meile kättesaadavaks võiks teha. Edasine on ajalugu. Arendati välja arvutikiibid, suur- ja personaalarvutid ning mobiiltelefonid. Leiutati internet, tekkis vaba informatsioon ja arendati tehnoloogiad internetist info leidmiseks. Selle käigus unistati, kuidas panna arvuti inimestele loomuomaselt mõtlema, et ta muutuks päriselt intelligentseks.

Selgub, et mõtlemine ja otsustamine ongi keerulised, eriti puuduliku info tingimustes ja ebamääraste reeglite abil. Ekspertsüsteeme loodi eeldusel, et ehk inimesed ise teavad, kuidas nad otsusteni jõuavad. Ebaõnnestunult. Lihtsad reeglid nagu «asjad kukuvad» ja «linnud lendavad» viiks järeldusteni, et pingviinipoiss lendab ja lennukid kukuvad. Kõiki reegleid ja erandeid ei ole kuidagi suudetud sõnastada ja tööle panna. Kui palju on üldse erinevaid reegleid vaja?