Mikk Salu ⟩ Vene majandusel läheb küll kehvemini, aga kiiret katastroofi ei paista

Mikk Salu. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Kuna sanktsioonide mõju Venemaa majandusele pole olnud nii kiire kui esialgu loodeti, siis on mõnigi hakanud muretsema, kas need ikka üldse toimivad, kirjutab ajakirjanik Mikk Salu.

Debatti Venemaa-vastaste sanktsioonide üle võib jaotada kolme ajajärku. Kõigepealt esimene, eelmise aasta talv ja kevad: sanktsioonid hävitavad Venemaa majanduse. Teises faasis toimus järsk pööre: sanktsioonidel pole mingit mõju, Vene majandusel läheb hästi, me ei saa neid kuidagi haavata. Ja praegune kolmas, realistlikum faas: sanktsioonidel on mõju, need kahjustavad Vene majandust ja sõjapidamise võimet, aga tulemused pole nii kiired ja kohesed, kui tahaks.

Vene majandus on võrdlemisi lihtsakoeline. Kui poliitiliselt on Venemaa tuumapommidega tankla, siis majandusstruktuurilt on see tüüpiline maavarasid eksportiv arengumaa. Putin on ajanud läbi aastate konservatiivset ja kokkuhoidlikku eelarvepoliitikat, kasvatanud reserve ja hoidunud defitsiidist. 2017. aastal muudeti Vene riigieelarve koostamise reegleid nii, et riigieelarve prognoosid seotakse naftabarreli hinnaga ja kui naftabarreli hind on kõrgem kui prognoositud (ja enamasti on olnud), siis sellest saadud lisatulu ei lähe mitte riigieelarvesse, vaid spetsiaalsesse fondi, mida keerulisematel aegadel kasutada.