ANDRES KRAAS ⟩ Kolm küsimust Eesti riigile enne riigikogu valimisi

Eesti- ja venekeelne valimisreklaam Keskerakonna kontoris Tallinnas. Foto: Liis Treimann/Äripäev/scanpix Baltics

Lisaks küsimustele – kas tõuseb, kui palju tõuseb ja kellel tõuseb, on riigikogu valimistega seoses siiski ka palju olulisemaid aspekte, mis ei pane mitte üksnes imestama, vaid ka rahvusriigi oleviku ja tuleviku pärast muretsema ning tekitavad terve rea õigustatud küsimusi, leiab ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Kraas Isamaast.

Miks tõlgitakse rahvusriigis Eesti kodanike jaoks mõeldud valimisreklaamid vene keelde, kas kodakondsuse andmise korda on muudetud ja taotlejatelt ei nõuagi enam riigikeele oskust?

Valimisseadus ütleb üheselt, et riigikogu valimistel saavad osaleda ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Kodakondsusseadus aga seab kõigile naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlejatele vähemalt B1-tasemel riigikeele oskamise nõude, mis tagab eest keelest nii vabalt arusaamise, väljendamise kui ka lugemis- ja kirjutamisoskuse. Sestap jääb arusaamatuks, miks tõlgitakse paljud valimisreklaamid vene keelde.