/nginx/o/2022/12/13/15022183t1h4607.jpg)
Noored ja vanad on ikka põlvkonnasõdu pidanud. Siiski erineva ägedusega. Me ei tea väga palju näiteks keskaegsetest põlvkonnasõdadest, võime vaid loetleda nähtavaid-tuntavaid murranguid (gootika tulek, renessanss, usupuhastus), millega usutavasti kaasnesid ka põlvkondade vastuolud. Kuid neid murranguid oli tunduvalt vähem kui põlvkondi, ütleb Lauri Vahtre Isamaast.
Uuemast ajast võiks esile tuua teadusliku mõtteviisi levikut, mille pöördelised sündmused toimusid igas ühiskonnas võib-olla veidi eri ajal, kuid kujutasid endast igal pool ikkagi vana asendamist uuega. Kõikjal läänemaailmas loobuti lõpuks nõidade põletamisest tuleriidal.
Veel läksid põlvkonnad vastamisi traditsioonilise elukorralduse lagunemise ja modernse maailma sissemurdmise ajajärgul, mis toimus läänes laias laastus 19. sajandi lõpupoole ja 20. sajandi esimesel poolel mitme lainena. Eestis muutusid harjumused, mentaliteet ja käibetõed iseäranis tugevalt 1920.–1930. aastail.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6319549t1h1948.jpg)