Konverentsieelse julgeolekuraporti puhul maksab alla joonida just seda, et Ukraina – mis kaasati suurriikides läbi viidud uuringusse Venemaa asemel – ei anna alla ega lepi vähemaga kui kaotatud alade tagasivõitmine.
Just Venemaa rünnakute alla jäänud ukrainlased leiavad, et nad on valmis elektrikatkestusteks ja muudeks hädadeks. Vaid kuus protsenti ukrainlastest arvab teisiti. Erinevalt mis tahes G7 riikide kodanikest on ukrainlased kindlad, et nemad elavad energiakatkestuse üle.
Sõda paiskas nad eriti karmi reaalsusesse. Kuid suurte läbielamiste järel inimesed mobiliseerivad end ja teavad, et nüüd tuleb edasi elada, maksku mis maksab. Teistes riikides on näriv ohuaimdus, kuid ukrainlased elavad ohu keskel olles hirmu psühholoogiliselt seljatanud.
Julgeolekuraport tervikuna näitab, milline on maailm ning millised on peamised autokraatiatega kaasnevad riskid läänemaailma ja demokraatiat väärtustavate rahvaste jaoks. Raskem on siit välja lugeda tegevuskava, mida peab lääs edaspidi veel tegema, et Ukraina saavutaks oma peamised eesmärgid ning Venemaa areng ei viiks meid julgeolekuindeksi jätkuva halvenemise suunas.
Kadunud pole ju oht, et lääs peatub mingi sündmuse ajel poolel teel, tõlgendab Venemaad valesti ning loobub senisest survest. Seda ära hoida on Eesti välispoliitika suur väljakutse ning eeloleva nädalavahetuse konverents Münchenis on just see koht, kus end kuuldavaks teha ning partnerite kõhklustest ja otsustavusest ülevaade saada.
Seekordsel konverentsil on esil veel küberkaitse teema, millest on sõja käigus olnud isegi üllatavalt vähe juttu. Ometi saavad Ukraina valitsusasutustele osaks pidevad ründed. Kuid Google’i tutvustatud uuring toob välja sellegi, et küberkurikaelte lunavararünnakud läänes said hoopis tagasilöögi. Sellele on mitu seletust, kaasa arvatud see, et lääne organisatsioonid lihtsalt pole enam nõus Vene küberjõukudele lunaraha maksma.