Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri Kapitalil on rahvus (11)

Copy
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Pole sugugi ükskõik, kellele müüa sõjatööstuse ettevõtet.
  • Kas NATO riigi kaitseettevõte ikka peaks müüma suurosalust alliansivälistele omanikele?
  • Tekib küsimus, kas lääs ikka on juba tajunud uut reaalsust või elab globaliseerumise ideaalis.

Pole sugugi ükskõik, kellele müüa sõjatööstuse ettevõtet. Eesti ettevõtte Milrem Robotics müük Araabia Ühend­emiraatide riiklikule relvatööstuskontsernile EDGE Group tekitab terve hulga küsimusi. Esiteks juba sellepärast, et Araabia Ühendemiraadid ei kuulu nende maade sekka, mille kohta saaks kuidagi öelda, nagu seal inimõigustega kõik korras oleks. EDGE tegeleb muu hulgas ka riigi jõustruktuuride varustamise ja väljaõppega.

2013. aastal asutatud Milrem arendab intelligentseid mehitamata maismaasõidukeid, lahinguroboteid ja töötab välja sõjalisi kontseptsioone mehitamata süsteemide kasutamiseks. Ülemöödunud aastal teatasid Tartu Ülikooli observatoorium ja militaarrobotite tootja Milrem koostöö alustamisest Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA), et arendada agentuuri tulevaste missioonide jaoks kuukulgurit.

Siit tekib ka teine küsimus, kas NATO riigi kaitseettevõte ikka peaks müüma suurosalust kõigi oskusteadmistega alliansivälistele omanikele. Ehk sarnane küsimus, mis tekkis, kui Hiina ettevõte Costco ostis osaluse Hamburgi sadamas. Tõsi, Araabia Ühendemiraatide läbisaamine ­NATOga on märksa parem kui Hiinal. See võib aga turbulentses Lähis-Idas järsult muutuda.

Kolmas küsimus seostub sellega, kas nii peaks tegema ettevõte, mis on seni hulgaliselt kasutanud kõikvõimalikke riigipoolseid tugiskeeme. Kuna Milrem on endiselt erafirma, milles pole Eesti riigi osalust, siis on sellega nagu kõik korras. Uusi investeeringuid on ettevõttel ilmselt vaja, et saavutada parem positsioon turul, kuhu riigid lähiaastail kindlasti palju raha toovad.

Järgmisena kerkib küsimus, kas EDGE on Milremi uuele tasemele tõstmiseks suuteline. Kindel on igal juhul, et rahapuudust neil pole. EDGE loodi 2019. aastal eesmärgiga suurendada Araabia Ühendemiraatide valmisolekut selle sajandi uudseteks sõjalisteks riskideks ja ka selleks ajaks, kui naftariigi senine rikkuse allikas otsa saab.

Araabia Ühendemiraatide läbisaamine NATOga on märksa parem kui Hiinal. See võib aga turbulentses Lähis-Idas järsult muutuda.

Stockholmi rahvusvahelise rahu instituut liigitas Abu Dhabis baseeruva, 6000 töötajaga EDGE’i 2020. aastal maailma suuruselt 25. kaitsetööstuse ettevõtteks, mis teenis 95 protsenti oma tulust relvade müügist. EDGE’i tunamulluse käekäigu kohta instituudil möödunud aasta lõpul veel andmeid polnud.

Välisinvesteeringute taustakontrolliga pole Eestis tegelikult asjad just liiga korras.

Oktoobris 2020 hakkas kehtima Euroopa Liidu määrus, millega loodi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. Sellest mõni kuu varem, juunis 2020 avaldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, et viia Eesti õigussüsteem määrusega vastavusse. Kuigi eelnõu oli plaanis esitada valitsusele 2020. aasta lõpuks, on see seni toppama jäänudki. Nii polegi Eestis praegu midagi enamat kui see üldiseid suuniseid andev ELi määrus.

EDGE’i puhul pole muidugi asi tegelikult taustakontrollis. Tegu on sellega, mis paistab kaugele – diktatuuririigi tööriistaga. Selliste tehingute järel tekib vägisi seegi küsimus, kas lääs ikka on juba tajunud uut reaalsust või elab ikka veel globaliseerumise ideaalis, kus kapitalil pole rahvust.

Tagasi üles