Jaanis Prii ⟩ Maa väriseb ja kõlab looduse karje

Maavärinas kannatanud Türgile läks appi EST-USAR varingupäästemeeskond. Foto: Eesti päästemeeskond

Inimese suhe emakese maaga on midagi eepilist ja piibellikku. Ürgne ja kõikehaarav. Just maavärin ja vulkaanipurse on suurim jõud, mida loodus inimesele näidata suudab, kirjutab saarlane Jaanis Prii (SDE).

Neile järgnevad hiidlained ja suits ning reostus on vaid tagajärjed. See kõik ilmestab inimesele tema võimetust looduse ees. Ei suur sõda ega pommitamised suuda korraga teha sama, mida emake maa ise oma asukatele korraldada võib. Muidugi tahtmatult, sest eks ole me ju ise süüdi, et igale poole omale elamise leiame.

Pean «meiena» silmas tsivilisatsiooni tervikuna. Samas on tung ka maavärinaohus piirkondi asustada täiesti arusaadav. On ju samad rahvad seal aastatuhandeid elanud. Värisev maa ei tapa reeglina kedagi. Hävitavaks saab inimese enda looming, ehituskunst, või pigem kunstitus. Esiisade majad olid reeglina ühekordsed ja kerged. Need ei valmistanud maa värisemisel suuremat ohtu. Maavärinaga tuletasid jumalad end meelde mentaalselt. Paabeli torni ehitav kõikvõimas tsivilisatsioon ja maavärin ei sobi aga kokku. Eriti kui tsivilisatsioon viimasega ei arvesta. Kogemused näitavad, et arvestada saab, aga see maksab kallist hinda. Pean silmas maavärinakindlate hoonete hinda.