/nginx/o/2023/02/14/15139618t1h11a9.jpg)
Oodatult keskendus välispoliitika arutelu riigikogus Ukraina sõjale, kuid hea, et välisministri ettekanne liikus aja- ja geograafilisel teljel ka Ukraina sõjast kaugemale.
«Eesti välispoliitilise tegevuse strateegiline siht, millele me koondame kogu oma jõu, on Ukraina võit,» ütles välisminister Urmas Reinsalu. Selleks tegutseb Eesti kolmel suunal: agressiooni hinda tõstes, Ukrainat abistades ja agressori tegevusele õiglast hinnangut andes.
Kui esimesed kaks on töös ja pidevas muutumises, siis kolmandaga ehk agressioonikuritegude rahvusvahelise uurimise ja hukkamõistmisega on lugu keerulisem. Ent Eestil kui väikeriigil tuleb panna oma välispoliitikasse ka tubli annus idealismi, vastasel korral muutubki maailmapoliitika üksnes realismi külmaks mänguväljaks. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika peabki pidevalt balansseerima realismi ja idealismi vahel ning meie diplomaatia üks ülesandeid on suurematele riikidele meelde tuletada idealistlikke vaatenurki rahvusvahelises suhtluses.
Kuid on positiivne, et välisminister vaatas kaugemalegi kui Ukraina sõda, sõnastades kuus sõjajärgset põhimõtet. Igapäevatoimingutes ei tohi silmist lasta ka homset päeva ning on tõesti eksistentsiaalne küsimus, milline hakkab maailm välja nägema pärast Ukraina sõda.
Igapäevatoimingutes ei tohi silmist lasta ka homset päeva ning on tõesti eksistentsiaalne küsimus, milline hakkab maailm välja nägema pärast Ukraina sõda.
Välisministri sõnastatud kuus põhimõtet toetavad riikide territoriaalset terviklikkust, agressiooni delegitimeerimist, mõjusfääride poliitika lõppu, hallide tsoonide kadumist, lääne väärtusruumi püsimist ning Venemaaga suhtlemise sõltumist usalduse taastamisest.
Üsna kindlalt võib öelda, et Eesti iseolemine oleks palju suuremas ohus mingisuguse muu rahvusvahelise korra ajal. Päevaselge, et Venemaa võidu korral halveneks tunduvalt ka Eesti iseolemine.
Sestap polegi imestada, et Reinsalu mainis oma sõnavõtus Ukraina abistamise olulisust, öeldes, et «ühiskonnana seisab Eesti Ukraina selja taga». Eesti kui Ukraina tagala on seadnud erakondadest kahtluse alla ainsana EKRE, kelle esindaja Peeter Ernits riigikogus ka vastavaid küsimusi esitas. Talle sekundeerib Postimehele antud intervjuus EKRE esimees Martin Helme. Jääb näha, kui palju Ukraina abistamises kahtlemine EKRE-le 5. märtsil hääli toob.
On kiiduväärt, et Reinsalu ettekanne ei piirdunud geograafiliselt üksnes Ida-Euroopaga. Välisminister mainis oma sõnavõtus Hiinat, milleta ei saa läbi ilmselt ükski välispoliitiliselt laiem vaade maailmale. Ent lisaks sellele ei unustanud Reinsalu just viimastel aastatel jõulisemalt esile kerkinud küsimust, kuidas siduda välispoliitika tihedamalt ettevõtlusega. Ehk kuidas toetada Eesti ettevõtteid piiri taga. Ettevõtluskeskuste avamine Soulis ja Singapuris on ses plaanis tervitatav, sest on ju Ida-Aasia maailma majanduse üks enim arenevaid piirkondi.
Arvestades lähenevaid valimisi võib arutelu riigikogus pidada täiesti normaalseks. Ukraina sõda on vajutanud meie välispoliitikale raske pitseri, kuid sellegipoolest vajame eri arvamusi oma välispoliitiliste sihtide sõnastamisel. Välispoliitika arutelust riigikogus on hea edasi minna.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)