Eesti keele olulisus on igapäevases kasutuses taandatud vaid üheks valikuks kolmest: eestikeelseks teenindamiseks vali 1; kõne jätkamiseks tehke palun valik jne. Kuna selline väärtushinnanguid demonstreeriv ühiskondlik valik on kauba- ja infovahetuses siseturul sündinud, pole mõtet variatiivsel arutelul meedias või avaliku sektori töötubades ja kuluaarides, kuidas Eestis riigikeelt paremini kehtestada või eesti kirjakeele säilimine tagada.
Raha on ratta pöörlema pannud ning pole teada jõudu, mis raha pidurdaks või endale vastu töötama ajendaks. Palju on kirjutatud eestlaste allaheitlikust iseloomust, et liiga kiiresti lülitutakse suhtluskaaslase kehva keeleoskuse tõttu ümber tolle emakeelele, kuna eestlased oskavad võõrkeeli. Ning siis kaduvat teisel (ja mugaval) osalisel tõesti põhjus ka eesti keelt osata ja juurde õppida. Eesti keele riigisisese tähtsuse taandumises on just ärikasumi suurendamise võimalusel erakordne osa.