Garri Raagmaa ⟩ Hajali või tihedalt koos?

Maamaja. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

​Kas üleriigiline planeering Eesti 2050 peab valima elanikkonna julgeolekut tagava ja rohelisema mudeli vahel või suudetakse neid kombineerida, küsib kolumnist Garri Raagmaa.

Pekingi ees- ja äärelinna majad on kohati nii lähestikku nagu vaeste Tiskres, ainult et korruseid on 40–50. Singapuris ehitakse nüüd kümnekorruseliste majade asemele viis korda kõrgemad – ikka odavam kui merre uut maad ja maju ehitada. Aasia suurlinnades leidub paiku, kus ruutkilomeetrile on kokku pakitud terve Tartu linn (38,8 km² ja koos tudengitega umbes 100 000 elanikku).

Tiheda kompaktlinna mudel on ökoloogiline, sest metroo ja muu avalik transport lubab liigutada suuri inimhulki ning väikeste korterite ehitus- ja energiakulu elaniku kohta on väike. Kompaktlinna probleem on, et inimestele ei meeldi seal. Järjele jõudes asutakse paremasse keskkonda. Et aga linnadesse tuleb üha enam rahvast, siis ei jää ka «küülikupuurid» tühjaks.