Ülo Kaasik ⟩ Eesti riigirahandus liigub ohukursil

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Foto: Tairo Lutter

Eesti madal võlakoormus on aidanud meil selle sajandi suurte kriisidega paremini toime tulla ja kasulik oleks omada puhvrit ka tulevikus. Selleks on vaja vältida võla liiga kiiret paisumist. Kriisiaja eelarved on olnud suures puudujäägis ja riigieelarve plaanid näevad puudujäägi, st võla kasvu püsimist. Konkreetseid samme eelarvetasakaalu poole liikumiseks on raske leida ka valimislubadustest, kirjutab Eesti eelarvenõukogu liige, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Riigikogu valimiste eel on Eesti riigirahandus tavatult keerulises seisus, kuna viimastel aastatel on üks kriis ajanud teist taga ning surve kulutusi kasvatada on püsinud vahetpidamata väga tugev.

Kui pandeemia eel ulatus Eesti riigivõlg 2,5 miljardi euroni (8‒9% SKTst), siis praeguseks on see umbes 6,5 miljardit (ca 18% SKTst) ja ulatub prognooside järgi mõne aasta pärast juba 11,5 miljardini (ca 26% SKTst).