:format(webp)/nginx/o/2023/02/13/15136210t1h933e.jpg)
- Bideni visiit Poola sõja alguse aastapäeval.
- Putin peab 21. veebruaril suure kõne – oodata on uusi raketirünnakuid.
- Ukrainlaste vasturünnakute tõttu muutub rindejoon pidevalt.
Juhul kui Joe Biden peaks külastama ka Ukrainat, oleks see väga suur väljakutse Putinile, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Venemaa rünnakute laine kogus eilse päeva jooksul jälle natuke rohkem tuure üles. Kokkuvõttes jätkavad nad oma suure pealetungi üritust, et täita Venemaa presidendi seatud ülesanne vallutada kogu Donbassi ala märtsi alguseks.
Venemaa ei näi kavatsevat eriliselt tähistada aasta möödumist Ukrainale kallale tungimisest. Tegevused on suunatud pigem sellele, et hajutada vastaspoole sõjateemalisi meediakampaaniaid.
Putini kõne, Bideni visiit
Kõige olulisem on Vladimir Putini kõne parlamendi ees 21. veebruaril. Ilmselt on oodata nende kuupäevade kandis ka uut suuremat raketirünnakut Ukraina linnadele. Ja eeldatavasti peab vägede liikumine selleks ajaks olema juba oluliselt märgatavam, kui on praegu.
Venemaa ees on ülesanne hajutada fakti, kuidas mõnenädalasest erioperatsioonist on saanud aasta otsa kestnud suure mastaabiga sõda, kus nad kannatavad meeletult suuri kaotusi. Kokku vähemalt seitsme Afganistani sõja kaotuste mahus (Nõukogude Liit kaotas Afganistanis u 15 000 sõdurit, u 35 000 sai haavata – toim).
Venemaa suurendab kindlasti oluliselt oma meediaoperatsioonide aktiivsust ja ulatust. Ukraina jaoks on suurim sündmus USA presidendi kavandatud visiit Poolasse sõja alguse aastapäeva paiku. Kui USA president peaks sealjuures külastama ka Ukrainat, oleks see väga suur väljakutse Putinile.
Putini võimaliku Donbassi-visiidi üle on aeg-ajalt Venemaa meedias spekuleeritud, kuid ootuspäraselt ei ole Putin seda reisi ette võtnud. Pärast kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi seiklusi Izjumi juures eelmise aasta aprilli lõpus ei ole ohuhinnang Putini jaoks ilmselt soodne.
:format(webp)/nginx/o/2023/02/13/15136324t1hd4a4.jpg)
Arengud rinnetel
Svatove ja Sjevjerodentski suunal jätkusid Vene vägede rünnakud nii Svatovest Kupjanski poole kui ka Kreminnast Lõmani poole. Lahingud käivad nn hallis alas ning Vene vägede selget edenemist ei ole võimalik fikseerida. Ka Ukraina sooritab vasturünnakuid, mistõttu on rindejoon väga liikuv. Aga praegu on siin Vene vägede aktiivsus väga suur.
Bahmuti ümbruses on märgata Vene vägede edenemist linnast põhja pool, ilmselt on hõivatud ka Krasna Hora küla. Linnast idas ja lõunas ei ole Vene väed edasi saanud. Sellegipoolest on olukord Ukraina vägedel siin ebamugav, aga seni ei ole veel märgata ettevalmistusi Bahmutist taandumiseks.
Donetski ümbruses ei ole Vene vägede pealetungid edu toonud. Ka Vuhledari juures ei ole suudetud uusi suuremaid pealetunge käivitada.
Lõunarindel on Venemaa keskendunud peamiselt tagala julgestamisele. Viimase nädala jooksul Ukraina sooritatud rünnakud Vene vägede koondumisaladele Melitopolis, Mariupolis ja veel mõnes kohas on olnud valusad. Eile toodi piirkonda täiendavaid Vene rahvuskaardi üksusi. Ukraina ja Vene eriüksused jätkavad rüselemist Dnepri delta saarte pärast.
Lendavad objektid Ühendriikide taevas
USA tulistas taas alla tuvastamata lennuvahendi, sedakorda Suure Järvistu piirkonnas (Kanadaga piirnevatel aladel). USA president Joe Biden on nüüd näidanud otsusekindlust selliste objektide hävitamiseks käsu andmisega. Kuid nende intsidentide taust on ikka veel avamata.
USA meediat innustab sündmuste hämarus kindlasti veel spekulatsioone juurde tootma. Venemaa kasutas olukorda ära ning läkitas mõne õhupalli eile ka Ukraina õhuruumi. Sellega üritati Ameerika meediale ja ühiskonnale aidata luua konteksti USA õhuruumis toimuvale. Kindlasti ei tähenda see, et USA õhuruumis toimuv oleks Venemaa korraldatud, pigem mitte.