JUHTKIRI ⟩ Lääs peab takistama Moldova muutumist Valgeveneks

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: PM, Urmas Nemvalts

• Moldova ei tohi olla esimene langev doominokivi.
• Moldovalased on valinud kursi Euroopasse.
• Euroopa Liidu huvides on Moldova abistamine.

Moldova ei tohi muutuda Valgeveneks ega pakkuda sellega Venemaale platvormi Ukraina ründamiseks. Euroopa huvi on hoida Moldova lääne kursil.

Reedel teatas ootamatult tagasiastumisest Moldova peaminister Natalia Gavrilița, viidates kodusele ebastabiilsusele. Nii Ukraina võimud kui ka Moldova eriteenistused on viidanud Kremli kavatsusele Moldova üle kontroll saavutada. Riigis on toimunud Moskva mahitusel suured meeleavaldused valitsuse vastu ning reedel läbisid Moldova õhuruumi ka kaks Vene raketti, rikkudes seega riigi suveräänsust.

Nii Gavrilita kui ka Moldova president Maia Sandu on olnud selgelt euroopameelsed. Moldova on saanud Euroopa Liidult kandidaatriigi staatuse ning Gavrilita oli enne tagasiastumist kohtunud just varem ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga, et arutada Moldova ELi perspektiivi.

Samas on Moldova 100 protsenti sõltuv Vene gaasist, kuid Venemaa ei tarni gaasi enam endisel määral. Säärane asjaolu on tinginud elektrikatkestused ning inflatsioon on tekitanud olukorra, kus paljud inimesed ei suuda maksta oma arveid. Riigi üht osa kontrollib Vene armee toetusel elus püsiv Transnistria režiim. Lisaks on riigis ka väga suur hulk Ukraina põgenikke. Need on faktorid, mis ei luba riigis stabiilsust ja vähem korruptsiooni saavutada.

Euroopa Liit peab tegema rohkem Moldova Euroopa kursi kinnistamiseks. Asub ju Moldova strateegiliselt üliolulisel kohal, külgnedes nii Euroopa Liidu kui ka Ukrainaga.

Ent Moldova rahvas on valimistel andnud oma hääle Euroopa kursi poolt, kui president Sandu parteil on 63 kohta 101st. Nii üritaski Sandu poliitilist ebastabiilsust vältida, nimetades peaministrikandidaadiks senise riikliku julgeoleku nõuniku Dorin Receani. Tema ametisse nimetamine parlamendis peaks seega olema formaalsus.

Moldova on aastaid kõikunud Venemaa ja Euroopa vahel ning Euroopa Liidu idapartnerlusprogramm pole andnud Moldova säärast tõuget Euroopa Liidu suunas, nagu oodatud on. Ukraina sõda on samas mitmeid protsesse võimendanud, Moldova on ühendatud Euroopa elektrivõrguga.

Ent on selge, et Euroopa Liit peab tegema rohkem Moldova Euroopa kursi kinnistamiseks. Asub ju Moldova strateegiliselt üliolulisel kohal, külgnedes nii Euroopa Liidu kui ka Ukrainaga. Moskva võib tajuda Moldova nõrkust ajal, mil selle senised liitlased, nagu Armeenia või Kasahstan, ei soovi Kremlist enam korraldusi vastu võtta. Moskva võis Moldova survestamisega vastata ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi Euroopa visiidile.

Ei Eesti ega teiste Euroopa riikide huvides pole Moldova muutumine mingisuguseks Aljaksandr Lukašenka juhitavaks duubliks. Venemaa on sisuliselt Valgevene okupeerinud ja ainus asi, mida Lukašenka pole veel teinud, on sõja kuulutamine Ukrainale või ühinemine Venemaa «sõjalise erioperatsiooniga». Ent Valgevene on toiminud platsdarmina, kust on alguse saanud Venemaa raketi- ja droonirünnakud. Kui ette kujutada, et midagi samasugust võiks juhtuda Moldovaga, halveneks Ukraina ja tegelikult sellega koos lääne julgeolek märgatavalt. Seetõttu ei tohigi Moldova olla esimene doominokivi, mis langeb.