ANALÜÜS ⟩ Venemaa pole enam riik, vaid hiiglaslik luureteenistus

Lääne eksperdid hoiatavad, et kui Putin kaotab Krimmi, võib ta kasutada Ukrainas taktikalist tuumarelva. Foto: Maxim shemetov / REUTERS

Moskva sõjategevus Ukraina vastu on kantud tugevast luurepitserist. Kremli režiimi tugevus ja nõrkus on julgeolekuteenistuse mõtteviisis, kirjutab julgeolekuekspert Erkki Koort.

Venemaa alustas avalikku varisõda Ukraina vastu 2014 veebruaris. Luure ja õõnestustegevus oli toiminud kogu Ukraina iseseisvuse aja ning Kreml on avalikult või varjatult püüdnud kontrollida või suunata teisigi riike.

Kui algas Krimmi ründamine eraldusmärkideta sõduritega, siis oli selles klassikalisi sõjakavaluse ja luureoperatsiooni elemente. Toimuvat eitati kõige kõrgemal tasemel. Tegelikult polegi olnud niivõrd ohtlik Venemaa propaganda oma rahva hulgas, vaid see, et Venemaa juhid on silmagi pilgutamata valetanud oma kolleegidele välismaal. Veelgi hullem, need on uskunud ka ning näinud seal hinge, sügavust ja mida iganes muud.