JUHTKIRI ⟩ Kokku hoida on lihtne

Foto: Urmas Nemvalts

• Kohalike keskuste kinnipanek peaks olema viimane alternatiiv.
• Dokumendid kõnelevad nutikast riigist, aga tegelikkus on midagi muud.
• Hüvedeta paikkond ei ahvatle sinna elama asuma.

Haldusreformi raames Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla ühinemisel moodustunud hiiglaslik Lääneranna vald on otsustanud 1. maist sulgeda neli raamatukogu. Peagi võib tulla arutlusele eelnõu, mis paneks kinni Metsküla ja Lõpe kooli, neli vallakooli aga muudaks neljaklassiliseks algkooliks.

Eks haldusreformi eesmärk oligi kokkuhoid ja võis ka arvata, et nelja valla ühinemisel leitakse hulgaliselt kohti, kus kärpida. Seekord hoitakse raha kokku eesmärgiga rajada Lihulasse uus koolimaja.

Lääneranna valla koolid pole ainsad, mida sulgemine ähvardab. Seda, kui palju koole sel aastal kinni läheb, ei saa praegu täpselt öelda, sest selle väljakuulutamise tähtaeg pole veel käes. Kooli sulgemisest või ümberkorraldamisest tuleb teatada viis kuud enne uue õppeaasta algust ehk 1. aprilliks.

Praeguseks on haridus- ja teadusministeerium juba saanud teateid tervest hulgast ümberkorraldustest. Jõgevamaa Palamuse gümnaasium ja Järvamaa Aravete keskkool kahanevad põhikooliks. Viljandimaa Kalmetu kool ja lasteaed liituvad. Pärnumaa Pärnjõe põhikoolist kaob vanem kooliaste.

Suuremad muudatused leiavad aset Narvas, kus Kesklinna, Kreenholmi, Pähklimäe ja Soldino gümnaasium muutuvad põhikooliks, seda seoses kahe riigigümnaasiumi loomisega. Narva linnavalitsus kaalub ka ühe põhikooli sulgemist, see saatus võib tabada Soldino või 6. kooli.

Uusi koole tekib siiski ka lisaks kahele Narva riigigümnaasiumile. Nii avavad Tallinnas uksed Tõnismäe, Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasium. Väiksematest kohtadest selliseid sõnumeid aga pole.

Metsküla elanikud jäävad aga igal juhul ilma raamatukogust, mille sulgemine on juba otsustatud. Selle 160 lugejat peavad hakkama käima 18 kilomeetri kaugusel Lihula raamatukogus. Vallajuhid pole kohalikud inimesed, leiavad Metsküla elanikud.

Muidugi on lihtne on kõik kinni panna, et raha kokku hoida. See tekitab aga küsimuse, kas alternatiive on ikka piisavalt kaalutud.

Uuel iseseisvusajal ajal on uksed sulgenud üle saja raamatukogu. Kui 1990. aastal oli statistikaameti andmeil Eestis 629 rahvaraamatukogu, siis tunamullu oli neid alles 513. Kultuuriministeeriumi küsitluse järgi kavatseb paarkümmend omavalitsust sel aastal oma raamatukogusid ümber korraldada.

Paberi peal on tegelikult ju kõik ilusti kirjas. Euroraha kasutamist käsitlev rahandusministeeriumi dokument räägib nutikast riigist ja sellestki, et lõhed ei tohiks olla suured ELi ei riikide vahel ega ka sees. Suuri sõnu regionaalarengu vajalikkusest on rääkinud iga valitsus.

Tegelikkuses on muidugi lihtne on kõik kinni panna, et raha kokku hoida. See tekitab aga küsimuse, kas alternatiive on ikka piisavalt kaalutud. Puhtalt majanduslikust aspektist ei tohiks sellise otsuse puhul kindlasti lähtuda.

Kui hüvesid – koole, raamatukogusid, lasteaedu – pole, siis muutub piirkond hoobilt elukohana vähem atraktiivseks. Omavalitsused peaks mõtlema, kuidas elukeskkonda säilitada, et elanikud alles jääks ja neid juurdegi tuleks. Käituma nutika riigi kombel. Vastasel korral jääb maksuraha veel vähemaks ja omavalitsus peab pakutavaid teenuseid veel enam koomale tõmbama.