Humanitaarteaduste kutsumuseks, nagu nimigi viitab, on uurida inimest, eriti seda, kuidas inimene enda, teiste ja maailmaga suhestub ning neid suhteid tähendusega varustab. Tähendusloome on inimeseks olemise kõige olulisem tunnus, «inimene on endakootud tähistusvõrkudesse püütud loom,» nagu on tabavalt kirjutanud Ameerika antropoloog Clifford Geertz.
Tellijale
MAREK TAMM ⟩ Humanitaaria uued horisondid (5)
Inimese tähenduslik roll maailmas on viimastel kümnenditel teinud läbi põhimõttelise teisenemise. Ühelt poolt on inimene saanud teadlikuks, et tema meelevalda on jäänud planeet Maa ja selle eluvormide käekäik. Mitte ilmaasjata ei ole paljude teadlaste hinnangul jõudnud Maa areng uude geoloogilisse ajastikku, mida saab siduda inimesega – antropotseeni.
Kuid teiselt poolt lüüakse üha enam hingekelli inimese endale, sest kaugel polevat aeg, kus kõike seda, mida inimesed on siiani teinud, suudavad masinad teha paremini. Inimene seisab silmitsi eksistentsiaalsete ohtudega ja tema saatus on paljude hinnangul neelduda üldisesse tehisintellekti, muutuda küberorganismiks.