«Selged sõnumid ja emotsioone kraadi võrra vähemaks,» ütles Brita-Maria Postimehe arvamusliidrite lõunal auhinda vastu võttes. See käib tema sõnul nii ajakirjanike kui ka allikate kohta. Ja päris uhke oli kõrvalt vaadata, kuidas alles (loodetavasti pika) ajakirjanikukarjääri alguses kindlalt seisev Brita (nagu kolleegid ja sõbrad teda kutsuvad) luges sõnu peale saalile, kus pea kõik näod olid tuttavad ehk läbilõige Eesti tegijatest ja mõjutajatest. Ei mingit pikka juttu ega kokutamist, fuksiaroosa jakiga ja uute aprikoosikarva kontsakingadega naine marssis lavalt alla.
Pildistamised ja õnnitlemised võtavad aega, aga staaride järel ootajad peavadki kannatlikud olema. Lõpuks õnnestub Brita tagasi saada ning kohvikunurka korraks paigale istutada. Tal on jube kiire. Kui minna töö ajal Brita laua juurde midagi seletama, on ta umbes pool minutit kestnud jutu ajal suutnud rääkida-kirjutada eri kolleegidega, panna umbes viis pealkirja, saata mõned push’id (need pealkirjad, mis telefonidesse ja kelladesse tulevad), üle täpsustada ja toimetada ühe artikli ja käia kohvi võtmas. Tagasi töölaua taha istudes demonstreerib Brita pisut (mõnikümmend) aastat vanemale kolleegile (omavahel öeldes) väga närvidele käivat kommet kirjutada klaviatuuril adekvaatset juttu, samal ajal kõrvalseisjale otsa vaadates. Kõrvalseisja saamatuse ja abituse tunne on täiesti õigustatud.