ANU TOOTS ⟩ Valimisprogrammid ei selgita, kust sotsiaalpoliitikaks raha tuleb

Anu Toots Foto: Toomas Huik

Valimisprogrammide sotsiaalpoliitilisi seisukohti jälgides tekib suur küsimus, kust selleks kõigeks raha tuleb, nendib TLÜ sotsiaalpoliitika professor Anu Toots.

Seekordses valimiskampaanias on üks tähelepanuväärne eripära – parteid ei eristu mitte selle järgi, kes on valitsuses ja kes opositsioonis, vaid selle järgi, kes on riigikogus ja kes mitte. Näiteks peaministripartei on raevukalt vastu Isamaa pealesurutud perehüvitiste korrale, sama kehtib ka sotside kohta. Jääb vaid imestada, kui magus see võim ikka peab olema, et vaid mõni kuu tagasi hääletati poliitika poolt, millele ise vastu ollakse?

Osalt on see «vanade olijate» ja pretendentide vastuolu reljeefsus seletatav Eesti 200 ja Parempoolsete aktiivse osalusega valimiskampaanias. Aga see pole kõige olulisem. Riigikogus esindatud erakondade valimisprogrammidest leiab lugeja palju sellist, mis on juba ministeeriumides töösse võetud või vähemalt kavatsuste tasemel poliitikakujundajate seas ringlemas.