Veronika Ilsjan ⟩ Maa hindamisel on kasvuruumi, kuid trikitamist pole

Maaamet tutvustas eelmisel aastal maa korralise hindamise tulemusi. Maaameti peadirektor Tambet Tiits, maa korralise hindamise projekti eestvedaja Veronika Ilsjan ja Riina Klais-Peets. Foto: Mihkel Maripuu

Maa hind on pakkunud kõneainet nii seoses korralise hindamisega kui ka avalikes huvides omandamise puhul (Rail Baltica, Nursipalu). Andmete paljusus – erinevad väärtused ja «keskmised» – on tekitanud kahtlustusi andmetega trikitamises, kirjutab maa-ameti nõunik Veronika Ilsjan.

Kui riik soovib eraomaniku maad avalikes huvides omandada või selle kasutust piirata, näiteks looduskaitse alla võtta, siis tuleb varaline kahju õiglaselt hüvitada. Nagu pole olemas absoluutset universaalset tõde, ei ole olemas ka absoluutset õiglust hüvitamisel. Õigusaktidega ja hindamisstandarditega on kehtestatud üldised reeglid, kuid hindamine on alati kellegi hinnang.

Kõige objektiivsem on kutselise hindaja turuväärtuse hinnang. Hindamisstandardite järgi on turuväärtus prognoositav tehinguhind, milles «keskmine» ostja ja «keskmine» müüja turul tõenäoliselt kokku lepiksid, kui nad teeksid tehingu vabatahtlikult ja võtaksid piisavalt aega turuga tutvuda. Turuväärtusest lähtuvad pangad laenutagatiste hindamisel, raamatupidajad ja audiitorid bilansilise väärtuse kajastamisel ning riik tehingute tegemisel.