VEIKO SPOLITIS ⟩ Avaliku sektori teenistujate palgareform Lätis külvab rahulolematust

Veiko Spolītis. FOTO: Peeter Langovits Foto: Peeter Langovits

• Lätlased ei usalda oma riiklikke institutsioone.
• Kõrgeimate riigiteenistujate palk on väga suur võrreldes riigi keskmisega.
• Palgareformi pole suudetud inimestele arusaadavaks teha.

Avaliku sektori teenistujate palgareform Lätis alustas hoopis kõrgemate riigiametnike palkade kasvatamist, kusjuures osalt võeti eeskuju Eestist, kirjutab politoloog Veiko Spolitis Riiast.

Lätis peab 2027. aastaks lõppema avaliku sektori teenistujate palgareform. Riigiteenistujate palgaseadus on olnud poliitilisele ladvikule aastakümneid komistuskiviks. Eelarve pidev rahanappus ja erilised huvid pole suutnud seadust põhimõtteliselt tööle panna.

Lätis pole peale riigireformi ministeeriumi sulgemist 1995. aastal, välja arvatud riigikantselei ja riigihalduskool, teisi institutsioone, kes probleemide lahendamisega erapooletult hakkama saaks, lisaks on riigikantselei hõivatud igapäevase haldustöö korraldamisega riigis. Aastakümneid on palgaerinevused avaliku halduse institutsioonides tekitanud erinevat sorti sensatsioone Läti meedias, kuid suutmatus olukorda lahendada on muutnud Läti kodanikuühiskonna apaatseks ja lisanud õli teisel pool Narva jõge pidevalt õhutatud «läbikukkunud riigi ehk limitrofe’i» lõkkele.

Uus valitsus lubab palgareformi lõpule viia. Samas avastas just enne uusaastapidustusi uue seimi koosseisu opositsioon, et on maganud maha olukorra, kus 2021. aasta seim otsustas avaliku sektori palkade reformi alustada 2022. aasta 1. juulil just kõrgemate riigiametnike palkadest.

Reaktsiooni polnud vaja kaua oodata, ühiskonnagrupid kogusid kiiresti petitsioonile 10 434 allkirja, nõudes selle aasta 1. jaanuaril palgatõusu külmutamist. Pahameel huvigruppides on suur, väitluste ja diskussioonide käigus on jõutud tõdemusele, et avaliku sektori palgareform on vajalik, kuid seda on alustatud ehk valest otsast. Kõrgemate ametnike palgatõus 2023. aastal läheb maksma 6,44 miljonit eurot, seega siis 2024. aastal 6,85 miljonit, mida näeb ette eelarveseadus ja mida plaanitakse kolm aastat ette.

Valijate petitsioon vaadati vastavalt seadusele läbi seimi mandaadi- ja eetikakomisjonis 2022. aasta detsembris. Seim on nõudnud, et valitsus vaataks palgatõusu 15. aprilliks veel kord üle ja raporteeriks tulemustest seimile. Aastakümneid pole olnud mingi saladus, et riigiülikoolide rektorid ja suvaliste ministeeriumite ametnikud saavad suuremat palka kui peaminister või parlamendi esimees. Riigiametnike uus palgatõus pani vastavad ametiühingud häält tõstma.

Samas avastas just enne uusaastapidustusi uue seimi koosseisu opositsioon, et on maganud maha olukorra, kus 2021. aasta seim otsustas avaliku sektori palkade reformi alustada 2022. aasta 1. juulil just kõrgemate riigiametnike palkadest.

Samas kõigepealt õpetajate, arstide, politseinike ja madalama astme ametnike palgatõus ei kõla usutavalt, sest 2023. aasta eelarves palgatõusu osaks saavad olema nii õpetajad kui ka meditsiinitöötajad (mitu aastat väldanud reformi tulemusena). Palgatõus näeb ette, et presidendi senine kuupalk tõuseb 27 protsenti, seimi esimehe oma 75 protsenti, peaministri oma 53 protsenti ja kõrgeima kolme riigiametniku palk saab olema 7982 eurot enne makse.

Kolmandiku võrra tõusevad seimiliikmete palgad, kuni 3981 euroni, ministritel kuni 7062 euroni ja parlamentaarsetel riigisekretäridel 63 protsendi võrra, kuni 6256 euroni enne makse. Lisaks saab pealinna linnapea palk olema 6415 eurot, tõusevad nii kuni 20 000 elanikuga linnade kui ka suurema elanike arvuga linnade volikogu esimeeste ja nende asetäitjate palgad, põhiseadus- ja ülemkohtu esimehe palgad tõusevad 7962 euroni, peaprokuröri oma 7621, riigikotrolöril 7052, õiguskantsleril 7052, ringkonnakohtu esimehel 4368 ja ringkonnakohtu kohtunikul 3640 euroni.

19. jaanuaril toimus Läti avaliku TV iganädalane diskussioonisaade «Kas notiek Latvijā?», kus rahandusministri, riigikantselei juhataja, parlamentaarse opositsiooni ja petitsiooni autori Nora Freimane osalusel arutati kõrgemate riigiametnike palgatõusu põhjusi, samuti seda, miks ülejäänud haldusaparaadi reform venib kuni 2027. aastani.

Riigikantselei juht Jānis Citskovskis argumenteeris, et 2023. aastal on oodata retsessiooni ja kõrge inflatsiooniga ajal ei saa palgareformi otsustada korraga ja see on ette nähtud lõpetada 14. seimi koosseisu ajal. Kõrgemad ametnikud on osa haldusaparaadist, millest alustada reformi, sest teiste ametkondade palgad indekseeritakse vastavuses riigis enim palka saavate ametnike palkadega.

Lisaks tõi riigikantselei juht näitena esile 2022. aastal toimunud Eesti riigiteenijate palgatõusu, ja sõnas, et Eestiga sarnane koefitsientide palkade määramissüsteem hakkab toimima ka Lätis. Nora Freimane küsimusele, miks on alustatud just kõrgeimatest riigiteenistujatest, mitte madalamast astmest, kus kõrge inflatsiooni olukorras toimetulek on raskeim, vastas rahandusminister Arvils Ašrādens, et kõrgemad riigiteenistujad on protsentuaalselt väikseim osa ametkonnast, ja et sellest tuli alustada. Arutelu käigus toodi esile võrdlus erasektori palkadega, ja vajadus neid vastavusse viia, et avalikus sektoris spetsialiste palgata. Lisaks toodi esile võrdlus Leedu ja Eestiga.

Läti president Egils Levits. Foto: Evija Trifanova

Opositsiooni esindajaid ja petitsiooni autorit rahandusministri ja riigikantselei vastus ei rahuldanud, nad küsisid, miks kõrgeimate riigiteenistujate palgad on nüüd sarnased Eesti omadega, samas kui Läti põhinäitajad jäävad Eesti omadestst maha. Petitsiooni autor tuletas meelde, et aastaid on erakonnad, parlament ja valitsus instutsioonidena Läti ühiskonnas madalaima toetusprotsendiga (9, 22, 30 protsenti) võrreldes näiteks armee, politsei või kohtusüsteemiga.

Kui 2022. aasta suve Eurobaromeetri tulemused näitavad vastavate institutsioonide toetust Leedus (13, 22, 36 protsenti) sarnaselt Lätiga, siis Eestil on need 16, 31 ja 39 protsenti, ja Euroopa Liidu keskmine toetus vastavatele institutsioonidele on 21, 34 ja 34 protsenti. Lisaks, peale Vaira Vīķe Freiberga ametist lahkumist on nelja järgmise presidendi toetus pidevalt langenud. Nii et aegade madalaima toetusprotsendiga riigi president (üle 60 protsendi SKDS küsitletuist laidavad, ja vaid 25 protsenti toetavad Egils Levitsit presidendiametis) saab kõrgeima palgatõusu osaliseks. Küll tuleb märkida, et negatiivse reitingu põhiajendiks oli just pandeemia, kui ühiskonnas tekkisid kõrgendatud ootused tugevakäelise liidri järele, aga presidendi põhiseaduslikud kohustused ei luba vastata ühiskonna ootustele.

Erinevus Eesti ja Läti vahel on suurem, kui võrrelda majandusindikaatoreid. Keskmine palk Lätis 2022. aastal oli 1362 eurot, samas kui Eestis on see 1625 eurot, Läti miinimumpalk 500 eurot, samas kui Eestis 654 eurot. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) ühe inimese kohta Eestis on Balti riikidest aastaid kõrgeim, kuid arvestades keskmist RKT nivood inimese kohta (arvestades ostujõu pariteeti) Euroopa Liidus, siis Eestis ja Leedus on RKT vastavalt 84 ja 82 ja Lätis 69 protsenti ELi keskmisest. Läti maksuamet on suurima ametkonnaga, kuid maksude laekuvus on nõrk ja majanduse hall tsoon on siiani suurim Balti riikides. Maksuameti peadirektor Ieva Jaunzeme vallandati enne valimisi 14. septembril 2022, kuid äsja sai ametisse tagasi nimetatud rahandusministri noomitusega. Majandusanalüütik Olegs Krasnopjorovs Läti Pangast arvab, et ilma Läti avaliku halduse efektiivsemaks muutmist Läti mahajäämus Eestist ja Leedust aina suureneb. Ainuke viis avalikku haldust efektiivsemaks muuta on selle digitaliseerimine ja struktuurireformide läbiviimine.

Keskmine palk Lätis 2022. aastal oli 1362 eurot, samas kui Eestis on see  1625 eurot, Läti miinimumpalk 500 eurot, samas kui Eestis 654 eurot.

Võrdlevate majandusnäitajate taustal näib Läti kõrgeimate riigiteenistujate palgatõus Eesti tasemeni pentsik. Pentsikust suurendab olukord palkadega riigi aktsiaseltsides. Eelmainitud Läti avaliku TV saates sai ilmsiks, et 2027. aastani väntav palgareform neid palkasid ei käsitlegi. Siiani on teada, et erinevate ministeeriumite kantslerid ja osakonnajuhatajad saavad suuremat palka tänu olemisele mõne riigi aktsiaseltsi nõukogus.

Air Balticu nõukogu juhi palk enne pandeemiat küündis üle miljoni euro aastas, 2021. aastal oli see 829 021 eurot. Telekommunikatsiooniettevõtte Tet (endine Lattelekom) nõukogu juhil 259 494 ja Latvenergo nõukogu juhil 192 310 eurot. Läti Ülikooli rektoril 147 000 (rektori palk sellest 99 500), Tehnikaülikooli rektoril 202 000 (rektori palk sellest määratlemata), Stradinši ülikooli rektoril 207 000 (rektori palk sellest 157 000) ja Maaülikooli rektoril 178 000 eurot (rektori palk sellest 91 000).

Kui võrrelda kahe riigi ülikoole, siis Times Higher Educationi edetabelis asub Tartu Ülikool 201.–250., Tallinna Tehnikaülikool 601.–800., Tallinna Ülikool 1001.–1200., Riia Stradinši ülikool 601.–800., Läti Ülikool 801.–1000., Riia Tehnikaülikool 1201.–-1500., Läti Maaülikool 1501. + kohal. Lisaks tuleb mainida, et Lätis on 16 ülikooli, mida rahastatakse riigi eelarvest, ja praeguseks viis neist asuvad ühinemisprotsessis.

Paraku pole Lätis halduse, hariduse, politsei ja tervishoiu reformid kindlatele alustele viidud. Seega avalikus halduses töötavate pahameel madalate palkade üle on arusaadav. Samas olukorras, kus süsteem on korrastamata, tuleb vaadata ka teist osapoolt ja tõdeda, et ametiühingute liikmeskond on väike ja nad on institutsionaalselt nõrgad.

Ühelt poolt soovib Läti ühiskond Põhjala riikide tasemel sotsiaalteenuseid ja palkasid, kuid samas ei osale ametiühingutes, protestib kavandatavate maksutõusude ja riigiaparaadi efektiivsemaks muutmise vastu. Eelarvekõnelustes osalevad iga-aastaselt valitsuse, tööandjate ja ametiühingute esindajad ja lepivad kokku miinimumpalgas ja teistes küsimustes, kuid haldusaparaadi efektiivsemaks muutmine lükatakse aina edasi, sest poliitikud ei soovi reformi läbi tehes järgmistel valimistel põruda. Olukord pole jätkusuutlik ja pidevalt nähes soovi tugeva käe järele on Läti demokraatia haavatav. Riigikantselei palgareform on tähtis, sest vastasel juhul ametnike äravoolu avaliku halduse institutsioonidest ära ei hoia.

See, et alustatakse kõrgeimatest riigiteenistujatest, on arusaadav, kuid arusaamatu on riigikantselei ja valitsuse suutmatus seda uudist strateegiliselt kommunikeerida. Riia ametkondades rändab siiani poolnaljana väide, et NATO STRATCOMi keskust luues on Läti avalik haldus strateegilise kommunikatsiooni spetsialistidest tühjaks jooksnud.

Strateegilise kommunikatsiooni läbikukkumine mattis algselt selle aasta alguses plaanitud tagasipöördumise kohustusliku kaitseteenistuse juurde. Riigikaitsereform ei saa põhimõtteliselt olla odav ja palgareformi eestvedajad peavad arvestama ka kaitsejõudude sektori muutustega, kui selle aasta 1. juulist peaks kohustuslik kaitseteenistus taasalustama.

Olukorda avaliku sektori palkade osas saab valitsus arutada peale 2023. aasta eelarve vastuvõtmist, mida plaanitakse märtsiks. Kui eelarve vastuvõtmine toimub sujuvalt, olukord Ukraina rindel on lootusrikas, ja on märke majandusolukorra paranemisest, siis avaliku teenistuse kõrgemate riigiteenistujate palgatõus peaks mõningate täpsustustega jätkuma. Vastasel juhul määramatus ainult süvendab pessimismi ühiskonnas ja suurendab umbusaldust enda valitud rahvaesindajate suhtes.