JUHTKIRI ⟩ Tänavused teenetemärgid kannavad paratamatult Ukraina sõja pitserit

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

• Tänavused teenetemärgid on Ukraina sõja nägu.
• Teenetemärgi saajate hulgas on palju Ukraina abistajaid.
• Erakordselt palju on sel aastal tunnustatud ka ajakirjanikke.

Ootuspäraselt on vabariigi presidendi Alar Karise antud 167 tänavust teenetemärki Ukraina sõja nägu, kuid nende saajate hulka mahub ka muudes valdkondades tegutsevaid inimesi.

Ajalooliselt on just sõda tekitanud vajaduse märkida ära neid inimesi, kes on olnud lahingutandril edukad või sõdureid abistanud. Paljude riikide autasud on kasvanud välja peetud sõdadest, ka Eesti teenetemärgid on seotud Vabadussõjaga. Pealegi on Ukraina suure sõja alguse kuupäev ühtlasi meie vabariigi aastapäev. Seos Eesti iseseisvuse ja Ukraina sõja vahel on väga otsene.

Niisiis polegi imestada, et sel aastal saavad teenetemärgi paljud neist, kes on otse või kaudselt olnud seotud Ukraina sõjaga. Eesti ei ole ametlikult sõjas Venemaaga, kuid on muutunud sisuliselt Ukraina tagalaks, kuhu on tulnud palju Ukraina põgenikke ning kus käib abi kogumine nii Ukraina rindesõduritele kui ka kannatavatele tsiviilelanikele.

Nagu ütles presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud, Postimehe aasta inimene Johanna-Maria Lehtme: «Aga see teenetemärk, nagu ka kõik teised autasud, ei kuulu ainult mulle. See kuulub absoluutselt kõikidele inimestele, kes on annetanud ja Ukrainat aidanud!»

Ehk siis kokkuvõtvalt: mitmele Ukraina abistajale antud teenetemärk on ühtlasi autasu eesti kodanikuühiskonnale, kes on end mobiliseerinud Ukrainat toetama.

Tänavuste teenetemärkide saajate hulgast võib leida ka palju julgeolekuga seotud inimesi, missugune asjaolu on Ukraina sõda arvestades loomulik. Mõneti võib vaid aimata, kui tihedalt on Eesti oma liitlastega informatsiooni vahetanud, vaadates näiteks Maarjamaa Risti II klassi andmist Ameerika Ühendriikide Riikliku Luuredirektoraadi juhile Avril Danica Hainesile.

Mitmele Ukraina abistajale antud teenetemärk on ühtlasi autasu eesti kodanikuühiskonnale, kes on end mobiliseerinud Ukrainat toetama.

Erakordselt palju on sel aastal teenetemärkide saajate hulgas ajakirjanikke. Kuid eks ole nemad peamiselt inimesed, kelle vahendusel Ukraina sõda meieni jõuab. Mitu ajakirjanikku on viibinud korduvalt sõjatsoonis, tuues meile sealt uudised koju kätte. Ukraina sõda on tekitanud omalaadse pöörde eesti ajakirjanduses, kus varasemate aastatega võrreldes on tublisti rohkem ajakirjanikke käinud aktiivses sõjatsoonis.

Nii ongi hea meel mainida teenetemärgi saanud Postimehe fotograafi Erik Prozest, kes käis Ukrainas kaks korda. Teine Postimees Grupi töötaja Arved Breidaks aga on oma tööd teinud Lõuna-Eestis ligi 30 aastat.

Kuid presidendi käest saavad autasu ka teised inimesed. Võrreldes varasemate aastatega annab Karis teenetemärke veidi rohkem, praegusest 167st rohkem andis neid viimati 2008. aastal president Toomas Hendrik Ilves (268). Siiski ei märgi tänavune teenetemärkide hulk mingisugust hüpet kõrgustesse.

Igal aastal on teenetemärkide andmise ajal tehtud kriitikat, sest kõikidele huvirühmadele ja osalistele pole ilmselt võimalik meele järele olla. Nii võiks praegugi öelda, et ülekaalus on mehed ja venekeelsete inimeste osakaal on napp. Või miks mõni teenekas inimene autasu saab, aga teine mitte.

Küllap seisid Karise ees keerulised valikud, kuid igaühele teenetemärki anda ka ei saa – vastasel korral kaotab märk oma väärtuse ja muutub lihtsalt plekitükiks.