Suhtelise vaesuse kriteeriumi on suhteliselt palju kritiseeritud. Sageli osutatakse, et see ei mõõda niivõrd vaesust, kuivõrd tulude jaotuse ebavõrdsust. Tõepoolest, kui vaadata lähemalt, kuidas suhtelist vaesust mõõdetakse, siis selleks kokkulepitud indikaatori puhul eeldatakse, et inimeste tulud ei tohiks jääda liiga palju alla keskmise – täpsemalt, alla 60 protsendi mediaantuludest leibkonnaliikme kohta. Ühiskondades, kus tulujaotus on ühtlasem ning suurema osa elanike tulud ei erine keskmisest liiga palju, on suhteline vaesus väiksem. Teisalt, ühiskondades, kus käärid madalamate ja kõrgemate tulude vahel on suuremad, on ka suhteline vaesus kõrgem.
/nginx/o/2019/04/07/11932699t1h61c5.jpg)
/nginx/o/2023/02/06/15122182t1hc5b0.jpg)