Juhtkiri ⟩ Eakate heaks saab rohkem teha

Päeva karikatuur, 6. veebruar 2023. Foto: Urmas Nemvalts

Prantsuse pank Natixis koostab igal aastal pensionäride heaolu võrdlevat uuringut, milles Eesti langes möödunud aastal tunamullusega võrreldes ühe koha võrra, 25. positsioonile.

Pank võrdleb pensionäride heaolu 44 arenenud riigis. Esikohal troonib Norra, Rootsi ja Soome asuvad 12. positsioonil. Eks Eesti kohta pingereas annab vaadata mitut pidi. Ühelt poolt on 25. koht mediaanist tagapool, enam kui pooltes vaadeldud riikides käib pensionäride käsi selle edetabeli järgi meist paremini.

Teisalt on maailmas praegu 195 riiki ja nii võib ka öelda, et tegelikult on 44 majanduslikult arenenud riigi hulgas saavutatud 25. koht hea näitaja. Meie punktisumma on võrdne Prantsusmaaga. Lähinaabritest on näiteks Leedu 33. ja Läti 35. kohal. Samuti tuleb tunnistada, et Eesti on kümne aastaga teinud suure tõusu: 2012. aastal olime alles 33. kohal.

Peamiselt langes Eesti edetabelis selle tõttu, et kahanesid eakate elukvaliteet ja materiaalne heaolu. Vähenes ka pensioniea varade suuruse indeks.

Selleks, et pensionilisa või palka ära kulutada, tuleb kõigepealt sinna kohale jõuda, kus seda teha saab.

Pension tõuseb Eestis tänu sellele, et see on seotud keskmise palgaga – kui viimane kasvab, suureneb ka esimene. Kui keskmise palga tõus aga inflatsioonile alla jääb, nagu juhtus möödunud aastal, siis pension ise küll kasvab, aga selle ostujõud kahaneb.

Majanduslikult aitab paremini toime tulla muidugi see, kui pensionieaski kauem tööl käia. Natixise raportki toob olulisena välja vajaduse soodustada pikemalt töötamist. Tööandjad peaks selleks näiteks võimaldama lühemat tööaega, parandama ligipääsetavust ja leidma abivahendeid. Oma osa on aga ka riigil. Igal juhul tuleks töötav pensionär vabastada töötuskindlustusmaksest. Kaaluda tasub ka tulumaksust vabastamist.

Ligipääsetavust tuleks parandada ka eakate elukvaliteedi tõstmiseks. Selleks, et pensionilisa või palka ära kulutada, tuleb ju kõigepealt sinna kohale jõuda, kus seda teha saab. See eeldab eakate vajadusi arvestavat ühistransporti, seda et hoonetesse ka hõlpsasti sisse saab.

Kõik sellised edetabelid on muidugi vähemalt mingil määral tinglikud. Nende koostamisel on aluseks alati hulk eeldusi, päriselu on mingil määral raamistikuga mugandatud. Seepärast ei tohi neid ka päriselu jaoks eeskujuks sättida ega enda tegemisi mõõtma hakata selle järgi, kuidas see edetabelikohta mõjutab. Eks neis sageli peitub teatud tõetera – selle raamistiku piires, muidugi.

Meie jaoks on siiski oluline see, kuidas pensionieas inimene ennast Eestis tunneb. Tunnistada tuleb seda, et pensionäride elujärg on Eestis teiste ühiskonnarühmadega võrreldes kehvapoolne. Osalt on see tingitud sellest, et riik ise on noor ja päris rikastega võrreldes endiselt vaesevõitu. Nii mõndagi saame aga ka juba praegu paremini teha.